Mees nagu vana Volvo
ÜRO relvainspektorite 74aastane juht Blix jätab pisut halli ja isikupäratu mehe mulje. Kuidas see rootsi pensionär äkitselt maailma poliitilisse ladvikusse sööstis?
“Piltlikult öeldes võeti mind külmikust,” on Blix ise öelnud. Kui ÜRO peasekretär Kofi Annan talle 2000. aasta jaanuaris helistas, oli Blix parajasti oma naisega kruiisilaeval Patagoonia rannikul, teel Antarktikasse.
“Minu karjäär oli juba selja taga.”
* * *
Võtame algusest. Hans Blix sündis Uppsalas, tudeeris oma sünnilinna ülikoolis õigusteadust ning jätkas õpinguid mainekates Briti ja Ameerika ülikoolides. Doktorikraadi kaitses ta Cambridge'is.
1960. aastast rahvusvahelise õiguse abiprofessor Stockholmi ülikoolis, 1963. aastast osakonnajuhataja Rootsi välisministeeriumis, 1976. aastast riigisekretäri asetäitja, ühtlasi osales samal ajal Rootsi delegatsioonide töös ÜRO peaassamblee ja Genfi desarmeerimiskonverentsi juures.
Rootsi rahvapartei tegi 1978. aastal Blixist välisministri. Ametis pidas ta vastu napi aasta.
Paar aastat hiljem, 1981. aastal, valiti ta Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri IAEA peasekretäriks Viinis kui Rootsi välja pakutud kompromisskandidaat.
Blix töötas peasekretärina 16 aastat. Peamiselt viimastel ametisoleku aastatel puutus ta palju kokku Iraagiga, sest teostas koos ÜRO relvainspektoritega Iraagi desarmeerimise järelvalvet.
1997. aastal jäi pensionile. Ta naasis Stockholmi, kus võttis sageli sõna tuumaenergia kaitseks ja tegutses väikese mittetulundusorganisatsiooni Miljövänner för kärnkraft juhatuses.
Kas see ongi kogu lugu? Ei ole võimalik. Mitte ühegi inimese elu pole nii hall.
Tuleb sügavamale kaevuda.
* * *
Bagdadi ja New Yorgi vahel traavivat Blixi on tänapäeval võimatu tabada. Seega tuleb uurimiseks kasutada teisi kanaleid.
Kui Blix töötas IAEAs, olid organisatsiooni palgal ka mitmed soomlased: kiirguskeskus Stuki peaspetsialist Juha Rautjärvi juhtival kohal ning praegu pensionil olev Martti Mutru koguni peasekretäri kontoris. Ka Stuki endine peadirektor Antti Vuorinen töötas mõned aastad Viinis. Blixide ja Vuoriste pere käisid ka koos Austrias matkamas.
Nemad peaksid oskama oma endise ülemuse kohta üht-teist öelda, mis aitaks mõista, kuidas Blix Saddam Husseini taolise kurikaelaga hakkama saab.
Rahulik, asjalik, kirjeldavad endised soomlastest alluvad Blixi. Hoidis juhtohjad enda käes. Uuris teemasid sügavuti ja pühendus tööle. Intelligentne. Kohusetundlik. Ulatuslikud kogemused. Rahvusvahelise õiguse spetsialist. Diplomaat.
Hea esinemisoskus. Langetab otsuseid teadmiste põhjal.
Kas mitte midagi negatiivset? Mitte midagi. Või nojah, väidetavalt ei oska ta suurt organisatsiooni kõige paremini arendada. Ent meeskonnatööd valdab.
Isegi enesevalitsust ei olevat ta kunagi kaotanud.
* * *
IAEA juhina kontrollis Blix, et agentuuri liikmesriigid järgiksid 1970. aastal jõustunud NPT-lepingut, mille kohaselt ei tohtinud lepinguga liitunud riigid ehitada tuumarelva ega seda teistele riikidele anda.
Blix, rahvusvahelise õiguse spetsialist, sobis peasekretäriks suurepäraselt, sest tuumarelva levikut takistava lepingu järelvalve oli küllaltki keeruline juriidiline mäng.
IAEA juhina oli Blixi raskeim hetk 1991. aastal, kui paljastus Iraagi salajane tuumarelvaprogramm.
See oli šokk tervele maailmale. Kui IAEA inspektorid käisid Iraagi tuumaelektrijaamades, ei leidnud nad mingit tõendusmaterjali tuumarelva tootmise kohta.
Kriitikute sõnul lasi Blix end tollal Iraagil petta. Tegelikult aga ei kuulunud liikmesriikide võimalike salajaste tuumarelvaprogrammide avastamine IAEA ülesannete hulka. Organisatsioon kontrollis üksnes seda, et liikmesriikide enda teatatud tuumaobjektidel ei ehitata tuumarelva.
Pealegi ei avastanud tuumaprogrammi ka luureteenistused. Hiljem on Blix ise seletanud, et Iraak õpetas talle: see, et midagi ei näe, ei tähenda, et seda ei ole olemas.
* * *
Ka televisioonis esinedes on Blix alati jätnud muheda mulje. Heatujuline relvainspektor lehvitab kaamerameestele igal pool üle maailma.
“See käib tema stiili juurde, see on nipp, kuidas võidelda tohutute pingetega,” ütleb üks Blixi endistest alluvatest.
Blixiga võrreldes näib tema eelkäija ÜRO relvainspektorite juhi kohal, tahumatu austraallane Richard Butler, hoopis agressiivsem. Endised alluvad kirjeldavad Blixi erapooletu inimesena. Küllap oli just vankumatu neutraalsus üks põhjus, et ta valiti ÜRO relvainspektorite ehk Unmovici juhiks.
“Agressiivsus on ameerikalik iseloomujoon,” ütles Blix telekanali CBS uudistesaates novembris. “Mina iseloomustaksin relvainspektoreid pigem sõnadega “dünaamiline” ja “tõhus.””
Kui valiti uut ÜRO relvainspektorite juhti, polnud Blix ametlikult isegi kandidaadiks seatud. ÜRO julgeolekunõukogu olevat kaalunud rohkem kui 20 kandidatuuri, ent ei jõudnud ühegi nime puhul kokkuleppele - üks kandidaatidest oli ka Soome suursaadik Iisraelis Pasi Patokallio.
Seejärel esitas Prantsusmaa Blixi kandidatuuri. USA teda ei soovinud. Washington pidas teda liiga pehmekäeliseks.
Ent teistele sobis Blix, pensionär, kes oli teel Antarktikasse jäämägesid vaatama. Juba teist korda valiti ta tähtsasse ametisse kompromissi tulemusel.
Kui Blix oma tööd alustas, olid Iraagi ja relvainspektorite suhted katkenud. Butleri grupp lahkus 1998. aastal Bagdadist ning Iraak süüdistas inspektoreid spionaažis. Hiljem USA tunnistas, et relvainspektoreid kasutatigi spioonidena.
Blix üritas iraaklastes uuesti usaldust äratada. Ta on pidevalt raiunud, et Unmovic annab aru ainult ÜRO Julgeolekunõukogule ning lubas igale relvainspektorile, kes osutub spiooniks, kohe sule sappa anda.
Unmovici töötajate koolitusse lisati Blixi soovil “kultuuritundlikku” lähenemist: uued relvainspektorid kuulasid loenguid Iraagi kultuurist ja islamist.
* * *
Hans Blix näib ju lausa pühak! Sellised inimesed ei ole rahvusvahelise poliitika tipus. Seal pannakse jalga taha ja jagatakse tugevaid hoope.
Soomlastest tunneb Blixi kõige paremini tõenäoliselt Jarmo Sareva, kes töötas Unmovicis Blixi erinõunikuna umbes aasta aega kuni mullu oktoobrini.
“Mulle jättis sügava mulje temaga töötamine, temale alluv personal ja tema intelligentsus,” kiidab Soome New Yorgi esinduse teine mees Blixi. “Väga võimekas, erakordselt meeldiv inimene. Ning kõrgest east hoolimata on ta äärmiselt energiline.”
Jarmo Sareva (43) reisis sageli koos Blixiga. Ülemuse hea vorm kajastus näiteks ka selles, et pikast öisest lennust hoolimata suutis Blix hommikul tähtsale koosolekule minna.
Kui palun Sarevalt väikest kirjeldust Blixi isiklikust elust, on ta kohe nõus: varjata pole midagi.
Blixi abikaasa elab Stockholmis ning abikaasa helistab talle mitu korda päevas. Vanapaaril on kaks edukat täisealist poega - üks neist uurib Prantsuse kirjandust.
Blix kirjutab kõigi oma kõnede ja ettekannete tekstid ise ning annab need seejärel oma abidele kommenteerimiseks. Seejärel lihvib ta tekstid üle.
Vajadusel töötab ta pikki tunde, ent üldiselt pole ta mingi kontorirott. Ta on väikeste vajadustega inimene, kes võib lõunasöögi asemel leppida topsi jogurtiga.
Ning ta on ka empaatiline ja südamlik.
Oot-oot, empaatiline ja südamlik? Saddamiga kätt suruma saadetud relvainspektorite juht?
Kui Blixi üldse millegi pärast on kritiseeritud, siis on see liiga pehme suhtumine. Kritiseerijate hulgas on ka kunagisi alluvaid. Möödunud sügisel tembeldas Per Ahlmark, endine Rootsi minister ja vana parteikaaslane, Blixi nõrgaks juhiks ja kergesti petetavaks inimeseks.
Kas Blix on liiga kompromissialdis? Liialt diplomaatlik seal, kus peab olema range relvainspektor?
Sareva peab Ahlmarki kriitikat vana vingamehe vihapurskeks. Tema arust oskab Blix ka range olla.
Europarlamendi saadik Paavo Väyrynen oli Blixiga ühel ajal välisminister ning jõudis temaga ka mõned korrad kokku saada. Mida tema arvab?
“Ahlmarkil on tugevamad sidemed Iisraeliga. Ta sooviks, et araablaste ja palestiinlastega suheldaks rangemalt,” seletab Väyrynen.
Ka Väyrynen ei kahtle Blixi võimetes relvainspektorina: “Ta on väga kiire taibuga. Ning suhtlemisaldis ja vaimukas.”
Kui Blix möödunud veebruaris Unmovici uute relvainspektoritega rääkis, andis ta neile järgmise nõu: “Lustakam toon või väike nali võib aidata närvilist õhkkonda lahedamaks muuta.” Seega on vähemalt mingi osa Blixi käitumisest kainelt ette mõeldud!
* * *
Blixi peetud kõnede põhjal saab tema põhimõtetest üsna hea ülevaate: tema arust pole relvainspektsioonid karistus Iraagile Kuveidi okupeerimise eest. Vastupidi – relvainspektsioonid on Iraagi võimalus tõestada, et neil pole keelatud relvi ning võimalus pääseda tagasi rahvusvahelise üldsuse hulka.
Relvainspektsioonide käigus ei tohi spioneerida. Inspektorid pole sõdurid. Jõudu ei tohi kasutada.
Blix nõuab oma alluvatelt, et nood oleksid ranged, ent asjalikud ja mingil määral paindlikud, kuid mitte võõraste tujude heita. Nad peaksid olema rahulikud, ent ka kannatamatud, ja sõbralikud, aga mitte familiaarsed.
“Meie eesmärk pole alandamine, kiusamine ega provotseerimine,” juhendas Blix oktoobris.
Jarmo Sareva arust on hea, et relvainspektorite juht on jurist.
“Sellel missioonil tuleb taluda tohutut survet mitmelt poolt. Ainus, millele Blix võib toetuda, on Julgeolekunõukogu otsused.”
Rohkem kui kaks aastat pärast Blixi ametissenimetamist, läinud septembris, kutsus Iraak relvainspektorid lõpuks riiki. Samal ajal kerkisid päevakorda jutud USA sõjalisest löögist Iraagile. Blix tõusis rahvusvahelise poliitika keskpunkti.
“Mõnes mõttes on Blix isiklikul missioonil. Ta usub rahuliku lahenduse võimalikkusesse ning koostööle põhinevatesse protsessidesse,” hindab üks endisi kolleege.
Blixi enda sõnul peab ta läbirääkimistel põhinevaid lahendusi “sõjalaadsetest lahendustest paremaks, juhul kui see võimalik on”. Ent väidetavalt pole ta patsifist.
“Küll ta juba teab, millise köielkõnniga siin tegu on,” ütleb endine alluv.
* * *
Jah, Blixi sõnadel on tohutu tähtsus, kui Julgeolekunõukogu hakkab otsustama, kas kiita heaks sõjategevus Iraagi vastu.
Kui Blix viimati ÜROs kõnet pidas, näis et pool maailma vaikis rootslast kuulama. Küllap oli ka see kõne abidega lõputult lihvitud, sest see oli lõpmata neutraalne.
Ning seda kõnet on isegi analüüsitud! Esinemist peetakse omamoodi diplomaatiliseks triumfiks. “Vaikne rootslane võis peatada sõja,” kirjutas Briti päevaleht The Indenpendent.
Iraagi sõja vastased näivad panevat oma viimase lootuse Blixi diplomaatilise žongleerimise kaardile. Ent palju on ka neid, kes peavad relvainspektsioone üksnes tsirkuseks ja võimaluseks aega võita.
Blix ütles Julgeolekunõukogu ees 14. veebruaril, et relvainspektorid pole Iraagis leidnud märke keelatud massihävitusrelvadest. Ja et iraaklaste koostöövalmidus on suurenenud.
Loomulikult meenutas Blix ka seda, et kuigi midagi pole leitud, ei tähenda see, et massihävitusrelvu ei ole.
