Mees sai võõra maatüki pealt 100 tuhat krooni toetusi

Ekspressiga võttis hiljuti ühendust Tallinna mees Mati*, kes oli suure üllatusega avastanud, et tema põllumaaga tehakse raha. Matile kuulub maaosa Ida-Virumaal Tudulinna vallas, kus kohalik vallavanem Andrus Toss on selle eest mitme aasta jooksul PRIAlt enam kui 100 000 krooni põllumajandustoetusi saanud.

Ainuüksi 2009. aastal sai Tossi firma Mati maa eest viite erinevat toetust ning summad on hektari kohta kasvanud.

PRIA maksab pindalatoetust maa harimise ehk kasutuses hoidmise eest ning seda saab taotleda maa omanik või kasutaja (rentnik), kui tal on kasvõi suusõnaline kokkulepe maa omanikuga. Antud juhul on vallavanem Toss saanud raha reaalselt tehtud töö eest ja kõik näib jokk.

Mati väidab, et ta küll on kursis, et Toss maad kasutab, kuid pole temaga selle tingimustest varem sõnagi rääkinud. Mati arvutuste kohaselt teenib Toss tema maatükiga kümneid tuhandeid kroone aastas puhastulu.

Ta küsib, kas sellisest vaikivast nõusolekust piisabki toetuse taotlemiseks võõrale maatükile?

PRIA teabeosakonna spetsialist Ene Tulp ütleb, et vaikiv nõusolek pole suusõnaline kokkulepe. Tema sõnul tuleb lahkheli ära klaarida maa omanikul ja selle kasutajal ning PRIA ei saa olla vahekohtuniku rollis.

Hiljuti andis Mati PRIAle teada tema maa omavolilisest kasutamisest, sest Toss polevat reageerinud tema initsiatiivile sõlmida maa rendileping. PRIA peaks nüüd algatama menetluse, mis võib halvimal juhul päädida makstud toetuste tagasinõudmisega.

Ene Tulp ütleb, et selliseid juhtumeid, kus toetusi taotletakse maadele, mille osas puuduvad maaomanikega kokkulepped, tuleb ette. Kuid need olevat siiski üksikjuhtumid.

Vallavanem Toss ütleb, et Mati pole talle öelnud, et ta ei tohi maad kasutada. Tossi tõlgenduses ongi see „suusõnaline luba“. Lepinguni pole osapooled jõudnud, kuna vallavanem on olnud hõivatud ja haige. „Ma ei näe põhjust, miks me ei eaks saama asjad ilusti selgeks räägitud,“ ütleb Toss.

Mati ei heida lambakasvatajast vallavanemale Tossile midagi ette, ega soovi temalt kompensatsiooni. Talle on tähtis, et edaspidi sotid selgeks saaksid. „Huvitav kui palju on Eestis neid eakaid maaomanikke, kes ei tea internetist, seadustest ega toetustest midagi, kes maksavad oma pensionist usinalt maamaksu, samal ajal kui keegi nutikas vend nende maaga raha teeb,“ küsib Mati.

Selle moraal on siiski kahepidine. Keegi ei takistanud Matil ise oma maid hooldada ning selleks toetust küsida.