04.04.2008, 00:00
Mees, sõida gaasiga!
Taksojuhid teevad tublit propagandat, et vedelgaas on tänapäeval märksa odavam autokütus kui bensiin, kuid massid ei kipu veel oma autodele gaasiseadmeid paigaldama. Hinnavahe pole küllaldane.
Tulevad meelde kaheksakümnendate lõpuaastad, kui Eestis oli
bensiiniga kitsas käes ning taksod sõitsid gaasiga. Nüüd
on aeg ringiga sealmaal tagasi. Kaks taksojuhti kolmest, kellega viimasel ajal
olen sattunud rääkima, kiidavad hoolega vedelgaasiga sõitmist.
Et on odav ja mugav.
Aga tülikas tankida, oletan. Ja see
gaasihais. Üks taksojuhtidest, kes on eriti äge propageerija,
näitab väikest kena tankimisava masina tagaküljel. Ei mingeid
probleeme. Ka lõhna pole. Tõsi, gaasitanklaid pole Eestis palju.
Kokku 15–18.
Gaasi kulub ju rohkem! “Kui, siis hästi vähe,”
vastab taksojuht.
Balloon võtab enda alla kogu pagasiruumi!
“Ei võta,” ütleb mees ja kergitab luuki.
Tõepoolest, ei midagi hullu.
Võib-olla on lihtsalt
ohtlik? Äkki plahvatab?
Nüüd järgneb pikem
loeng, milles tehakse n-ö puust ja punaselt ette, et bensupaak autos pole
ohutum kui gaasiballoon. Bensiini hind (95) on praegu tanklates 16.50 krooni,
vedelgaasi liitri saab tanklast kätte 9.90 eest.
Praegu, mil
kõik on järsult kallimaks läinud, tundub auto seadistamine
vedelgaasile vägagi mõistlik.
Vähesed sõidavad gaasiga
Sellest
tulenevalt võiks arvata, et Eesti vedelgaasimüüjad elavad
– erinevalt paljudest teistest, kes peavad äri koomale
tõmbama – nagu või sees.
Võib-olla
elavadki, aga Eesti suurima vedelgaasimüüja Reola Gaas
müügi- ja turundusdirektori Rainer Puusepa sõnul ei pea
paraku paika oletus, et kõik Eestimaa autojuhid ja -omanikud oma
masinaid odavale vedelgaasikütusele ümber seavad.
Jah,
need, kel aastas koguneb väga palju sõidukilomeetreid –
näiteks paljud taksojuhid –, sõidavad üha enam
vedelgaasiga. “Aga tõsist buumi muidugi pole. Neid, kes
sõidavad gaasiga, on meie autode koguhulgast protsent, kui
sedagi,” teab Puusepp.
Bensiini ja vedelgaasi hinnavahe
tundub esmapilgul tõepoolest jumekas. “Aga see vahe peaks olema
veelgi suurem,” ütleb gaasifirma müügidirektor.
Asi selles, et gaasiseade ja selle paigaldamine maksab samuti. Asjaga
tegeleva firma Gaznet juhi Kristjan Relviku sõnul algab tavalisele
neljasilindrilisele autole kvaliteetse vedelgaasiseadme paigaldamise hind
15 000 kroonist.
Reola Gaasi koduleheküljel on
kalkulaator, mis ütleb, et viieteistkümnetuhandene gaasiseade tasub
end aastaga ära juhul, kui autoga sõidetakse aastas rohkem kui
30 000 kilomeetrit. Enamik inimesi sõidab siiski vähem. Pigem
15 000 – 20 000 kilomeetrit.
Tegelikult on see muidugi
riigi teha, kas vedelgaas saab meil populaarseks.
Teise siinse
suure vedelgaasimüügi firma Propaan juhi Juri Pogiba sõnul
kasutatakse näiteks Hollandis ja Itaalias vedelgaasi massiliselt, sest see
on riigi keskkonnapoliitika üks osa. Bensiin ja vedelgaas, olgu
öeldud, on mõlemad naftaproduktid, millel
põhimõtteliselt sarnane hind.
Et inimesed eelistaksid
tankida oma autodesse vedelgaasi, kehtestavad riigid sellele teadlikult
bensiiniga võrreldes madalama aktsiisimaksu.
Põhjus ja argument, miks seda tehakse, on üks –
keskkonnakaitse. Vedelgaas on bensiiniga võrreldes mitu korda puhtam
kütus.
Eestiski kehtib bensiinile ja vedelgaasile erinev
aktsiisimäär – bensul on see pisut üle 5,5 krooni,
vedelgaasil aga vaid krooni ringis liitri kohta. Aga nagu selgub, masside
liikuma panekuks sellest ei piisa.
Automüüjad
põtkivad gaasi kasutamisele vastu
On veel üks
tähelepanuväärne takistus, mis seni vedelgaasiküttele
üleminekut pidurdab. Nimelt ei taha meie tublid automüüjad
lubada uutele masinatele gaasiseadme paigaldamist. Nad viitavad tehnilistele
detailidele, näiteks, et gaasi põlemistemperatuur on kõrgem
kui bensiinil. Mis on ju õige. Ning see võtvat uuelt masinalt
tehase garantii. Aga kes tahab osta salongist uut autot, kui garantiid pole?
Reola Gaasi müügidirektor Puusepp ütleb lihtsalt, et
tegelikult on automüüjatel olnud lihtsalt sedavõrd
hiilgavad ajad, et mingi gaasiseadmejamaga ei taha keegi tegelda. Mujal
Euroopas ei ole see mingi probleem.
Seadmepaigaldaja Relvik
selgitab, et tegelikult ei tohiks tehnilised nüansid kuigivõrd
probleeme tekitada. “Me paigaldame seadmed, tänu millele ei riku
gaas mootorit põrmugi rohkem kui bensiin.”
Siiski on jää hakanud pisut liikuma. Silberauto (müüb
Mercedeseid ja mõningaid Ameerika marke) jätab garantii alles, kui
neilt ostetud auto gaasiküttele seadistakse.
Väikestviisi on
hakanud asjaga leppima ka teised.
Kui kiiresti tasub ära gaasiauto? | |||
Bensiin | Autogaas | ||
Läbisõit | 20 000 | 20 000 | kilomeetrit aastas |
Kütusekulu | 8,0 | 8,8 | liitrit 100 km kohta |
Kütusekulu | 1600 | 1760 | liitrit aastas |
Kütuse hind | 16,50 | 9,90 | krooni liitri eest |
Raha kütusele | 26 400 | 17 424 | krooni aastas |
Kokkuhoid | 8976 | krooni aastas | |
Kokkuhoid | 748 | krooni kuus | |
Gaasiseadme paigaldus 15 000 krooni. Tasuvusaeg 20 kuud |
Täpselt oma autole sobivate andmetega opereerimiseks kasutage kalkulaatorit veebiaadressil: http://www.reolagaas.ee/?id=63