Mis võiks olla esimese klassi õpilase koolikotis? Kas ja milline telefon on vajalik?
Esimese klassi õpilase koti sisu sõltub tõenäoliselt mõningal määral konkreetsest koolist, kuhu laps õppima asub (õppeainetes on teatud erinevused), kuid telefoni kuuluvus sinna komplekti on iga lapsevanema otsustada. Seetõttu on keeruline üheselt öelda, kas telefon on
lapsele vajalik või mitte. Pigem tasub läbi mõelda, kas laps on piisavalt valmis telefoni omama. Kui ta saab selgelt aru aegadest, millal telefoni koolis kasutada tohib, ning teab, kuidas seda vastutustundlikult teha (ei jäta tunni ajal helirežiimi peale või telefoni ennast kuhugi laokile), võib seadme soetamist kaaluda küll. Siiski tasub enne selgelt paika panna reeglid, kuidas, kus ja millal on telefoni sobilik kasutada. Selgitada tuleb ka, et seade ei ole mänguasi, vaid vahend, mille abil saab vanematega ühendust pidada.
Telefoni valik sõltub ka sellest, mida peaks laps vanemate arvates sellega teha saama. Igal telefonil on helistamise funktsioon, kuid kõik teised mugavus- ja meelelahutusfunktsioonid jäägu lapsevanema otsuseks. Siinkohal võiks soovitada telefoni, mida on lapsel mugav käes hoida ja kasutada: Galaxy Trendi või Galaxy Youngi seeria.

Milline võiks olla algklassi- ja keskastmeõppuri ning gümnasisti arvuti?
Algklassi- ja keskastmeõppuril ning gümnasistil võib olla üks ja seesama seade, milleks sobib suurepäraselt tahvelarvuti. Vahe peitub vaid selles, milliseid funktsioone ja võimalusi kasutatakse.
Kas laua-, süle- või tahvelarvuti? Kellele milline, mille jaoks ja miks?
Praegusajal on pigem näha trendi, mille kohaselt kuulub tulevik tahvelarvutitele ning seda eriti tänapäeva koolilaste puhul. Tahvli eelisteks sülearvuti ees võib pidada pikemat akukestvust, kompaktsemat vormi ning mugavamat kasutamist eri keskkondades (koolis, kodus, bussis, trammis).
Algklassiõppuri tahvelarvuti võiks olla üsna kompaktne, kuid piisavalt suure ekraaniga, et sellelt hõlpsalt ning silmi pingutamata informatsiooni lugeda. Samuti võiks see olla kerge, et seadet oleks hõlbus kaasas kanda. Kindlasti ei tasuks unustada kaitseks ette nähtud kaante soetamist. Kaaluda võiks Galaxy TAB seeria tahvelarvuteid.
Keskastme- ja gümnaasiumiõppuri jaoks on sobilikum tahvelarvuti, millel on suurem funktsionaalsus eelkõige tekstitöötluse kontekstis. Hea lisa on SIM-kaardi pesa, et olenemata asukohast saaks ligi õppematerjalidele internetist või kooli siseveebist. Rühmatööde sujuvamaks organiseerimiseks (eriti siis, kui õppurid ei asu ühes ruumis) on võimalik kasutada videokonverentside jaoks mõeldud rakendusi, kus saab ühiselt arutleda etteantud teemal, teha märkmeid või lausa jagada enda koostatud õppematerjale. Selliseks otstarbeks sobib suurepäraselt Samsung Galaxy TAB S tahvelarvuti-te seeria, mille ere ja detailne ekraan Super AMOLED tagab laitmatu vaatamiskogemuse. Alternatiivne valik võiks olla Samsung Ga-laxy Note 10.1 (2014 Edition), mille survetundlik pliiats S Pen tagab mugava, täpse ja kiire andmesisestuse ning on suurepärane abivahend ka konspekteerimisel.

Milline on tuleviku klassiruum ja millal see reaalsuseks saab?
Tuleviku klassiruumi keskseks komponendiks jääb alati õpetaja, kes jagab teadmisi ja korraldab õppeprotsessi, kuid usutavasti on tehnikal toetav roll - see muudab õpet põnevamaks ja interak-tiivsemaks.
Tuleviku klassiruumis on õpetajal mugav tunde anda, õpilaste teadmisi kontrollida ning õppeedukust jälgida. Õpilastel on omakorda võimalus saada osa interaktiivsest õppest, mille abil on ka keerulisemate ainete, nagu füüsika, keemia või matemaatika, omandamine jõukohane igaühele.
Usutavasti annab juba peagi suure tõuke tulevikku suunatud hariduskeskkonna loomisele Samsungi algatatud projekt Digipööre.

Mis on Digipööre?
2014/2015. õppeaastat alustavad Eesti koolid digipöör-de lipu all. Selle aasta 29. aprillil ametlikult väljakuulutatud Digipööre on Samsungi algatatud Eesti koolide digi-tulevikuks ettevalmistamise programm. See on kooskõlas Eesti elukestva õppe strateegiaga ning märkimisväärse tähtsusega kogu Eesti haridussüsteemi edendamisel. Digipöörde all mõistetakse personaalsete nutiseadme-te (tahvel- ja sülearvutite või nutitelefonide) laiapõhjalist ja igapäevast rakendamist eri ainete õppetöös.
Digipöörde programmi raames õpetatakse pilootkoolide meeskondadele digi-innovatsiooni juhtimist kooli tasandil. Lisaks õpitakse, kuidas ise luua ja rakendada digitaalset õppevara nutiseadmetel, koostada digi-turvalisusega seotud reegleid ning mõista ja rakendada Eesti hariduspoliitika ootuseid oma kooliuuenduspro-jekti kontekstis. Pilootkoolid saavad ise otsustada, kas võtavad digipöörde ette ühe kooliastme, ainevaldkonna või õppesuuna raames.
Tänavu teevad digi-pöörde kaheksa pilootkooli: Konguta kool, Kuressaare gümnaasium, Pelgulin-na gümnaasium, Narva Soldino gümnaasium, Põltsamaa ühisgümnaasium, Türi põhikool, Valga vene gümnaasium ja Pärnu vanalinna põhikool. Koolitusi korraldavad Tallinna ülikooli informaatika instituudi teadlased digitaristu, õppevara ja meetodite arendamisel kooli enda valitud rakendusmudeli kohaselt.
Digipöörde programmis toimub viie kuu jooksul kokku neli koolituspäeva ja kolm veebiseminari pilootkoolide meeskondadele. Koolituspäe-vad leiavad aset nii Tallinna ülikooli haridusinnovatsioo-ni keskuses kui ka Samsungi akadeemias Mektory. Kool, kes viib muutuse digitaalse tuleviku suunas läbi kõige edukamalt, saab aasta lõpul auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digi-seadmeid.
Eesti õpilaste edu tuleviku tööturul sõltub koolide valmisolekust muuta õppeprotsessi digitaalse ajastu nõudmiste ja võimaluste järgi. Selleks aga on vaja, et õpetajad oleksid motiveeritud ja digitaalselt koolitatud ning koolide juhid oleksid avatud muutustele ja tehnikal põhinevatele uutele õppekogemustele. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti koolide meeskonnad on tõepoolest muutustele avatud, nende tulevikuvisioonid on kiiduväärt ning nad kõik on valmis sellesse koolitusprogrammi tublisti panustama.