Meie Lennart
Vestlesid Soome ja Eesti president.
"Tead, Lennart," ütles Ahtisaari, "ma nägin täna
öösel unes, et Jumal pakkus mulle maailma valitsemist ja et ma
võtsin pakkumise vastu."
"Ka mina nägin unes midagi sarnast, Martti," vastas Meri. "Ma
nägin nimelt, et mulle anti sinu avaldus, aga et ma ei võtnud seda
vastu."
***
Ühes lennukis lendasid Lennart Meri ja Martti Ahtisaari.
"Mis sa
arvad, Lennart, kui lennuk praegu alla kukuks ja me surma saaks, kelle rahvas
siis rohkem leinaks?" küsis Ahtisaari.
"Vene rahvas," vastas Meri.
"Miks???"
"Sest meie
lennukis polnud Jeltsinit."
***
President Meri pahandas millegi peale ja ütles:
"Kui president Päts praegu elus
oleks, siis sellise lolluse peale keeraks ta end hauas ringi!"
***
Pärast juunilepete allakirjutamist said Jeltsin ja Meri mahti pisut
puhata ja meelt lahutada ning otsustasid üksteisest karikatuurid
joonistada. Nad leppisid kokku, et seda, mis vööst allapoole
jääb, ei joonistata.
Jeltsin joonistas Meri – üks kõrv suur, teine
väike: "Suure kõrvaga kuulad eestlasi, väikesega
venelasi."
Meri joonistas Jeltsini
– üks rind suur, teine väike: "Suurest rinnast toidad oligarhe ja oma
kaaskondlasi, väikesest sõjaväge."
"Aga rahvas?" küsis Jeltsin
solvunult.
"Noh, me leppisime ju
kokku, et me ei joonista seda, mis vööst allapoole jääb…"
P>
***
President Meri lasi Kadrioru parki lahti oma kassi ning andis
Kaitsepolitseile, Kaitseliidule ja Tallinna politseile ülesande kass
üles otsida.
Kaitsepolitsei
toppis pargi täis oma loominformaatoreid, kes küsitlesid iga puud,
põõsast ja kivi. Kolm kuud pärast pingelist uurimist
jõudis Kaitsepolitsei järeldusele, et sellist looma nagu kass pole
üldse olemas.
Kaitseliit
otsis kaks nädalat tulemusteta. Pärast seda panid kaitseliitlased
pargi põlema, tappes nõnda kõik sealsed loomad, ja
teatasid siis presidendile, et kass on surnud.
Tallinna politsei tõi aga juba kahe tunni pärast Merile
läbipekstud orava, kes karjus hirmunult: "Olen küll kass, olen
küll, ainult ärge enam pekske!"
***
Meri palus imearst Kašpirovskit:
"Kui ma kõnet pean, ei saa ma vahel kuidagi pidama. Teie
istuge saali ja kui tunnete, et on aeg kõne lõpetada, saatke
mulle vastav hüpnoos."
Presidendi sõnavõtt algas. Meri muudkui
rääkis ja rääkis. Taipas küll, et on aeg esinemine
lõpetada, aga ei saanud kuidagi pidama. Meri vaatas abiotsivalt
Kašpirovski poole, aga see vehkis kätega ja õõtsus, nagu
patsiendid harilikult tema enda seanssidel…
***
Mõttesse vajunud president Meri jalutas Kadrioru pargis. Talle tuli
vastu tema adjutant ja tervitas aupaklikult. Meri tõstis pea, pilgutas
silmi ja vaatas ringi, nagu virguks ta pikast uinakust.
"Vabandage mind," ütles ta siis
adjutandile, "aga kas te ei ütleks mulle ... kas ma olin minemas Kadrioru
lossi poole või lossist eemale?"
"Lossist eemale, härra president," vastas adjutant.
"Oh, kui tore," ohkas Meri,
"järelikult on pidulik vastuvõtt Soome suursaadiku auks juba
läbi."
***
Kurgja põllumajandusnäituse ajakavast:
Kell 10 - saabuvad
veised.
Kell 11 - sead.
Kell 12 - president Meri.
Kell 13 -
ühislõuna.
***
President Merile esitati uute Eesti Panga nõukogu esimehe
kandidaatide nimekiri. Kõigile ootamatult kriipsutas president ühe
nime maha. Küsimusele, miks ta seda tegi, vastas Meri kuivalt:
"Mulle ei meeldi ta nägu."
"Aga ta pole ju selles
süüdi. Mida võiks inimene oma näoga ette võtta?"
imestasid presidendi nõuandjad.
"Teate," ütles Meri, "pärast 40. eluaastat peab iga
inimene oskama endale meeldivat nägu ette teha..."
***
Kord kohtusid Toompeal Lennart Meri ja Edgar Savisaar. Savisaar silmitses tükk aega presidenti ja lausus siis:
"Sind vaadates, Lennart, võiks arvata, et Eestis valitseb nälg."
Meri vaatas omakorda Savisaart ja tähendas:
"Sind vaadates, Edgar, võiks arvata, et sina ja sinusugused olete selle põhjuseks."
***
"Härra, mis on teie edu saladus?" küsis reporter president
Merilt.
"Kaks sõna," vastab
Meri.
"Ja mis need on?"
"Õiged otsused."
"Ja
kuidas te õigeid otsuseid teete?"
"Üks sõna."
"Ja mis see on?"
"Kogemused."
"Ja kuidas te saate kogemusi?"
"Kaks sõna."
"Ja mis need on?"
“Valed otsused."
***
Kui president Meri teine ametiaeg lõppes, ei suutnud Riigikogu tükk aega ühtki uut kandidaati välja pakkuda. Viimases hädas pöörduti Armeenia Raadio poole:
“Mis jääb, kui Meri kaob?”
“Savi,” vastas Armeenia Raadio.