***

Ühes lennukis lendasid Lennart Meri ja Martti Ahtisaari.
"Mis sa arvad, Lennart, kui lennuk praegu alla kukuks ja me surma saaks, kelle rahvas siis rohkem leinaks?" küsis Ahtisaari.
"Vene rahvas," vastas Meri.
"Miks???"
"Sest meie lennukis polnud Jeltsinit."

***

President Meri pahandas millegi peale ja ütles:
"Kui president Päts praegu elus oleks, siis sellise lolluse peale keeraks ta end hauas ringi!"

***

Pärast juunilepete allakirjutamist said Jeltsin ja Meri mahti pisut puhata ja meelt lahutada ning otsustasid üksteisest karikatuurid joonistada. Nad leppisid kokku, et seda, mis vööst allapoole jääb, ei joonistata.
Jeltsin joonistas Meri – üks kõrv suur, teine väike: "Suure kõrvaga kuulad eestlasi,  väikesega venelasi."
Meri joonistas Jeltsini – üks rind suur, teine väike: "Suurest rinnast toidad oligarhe ja oma kaaskondlasi, väikesest sõjaväge."
"Aga rahvas?" küsis Jeltsin solvunult.
"Noh, me leppisime ju kokku, et me ei joonista seda, mis vööst allapoole jääb…" P>

***

President Meri lasi Kadrioru parki lahti oma kassi ning andis Kaitsepolitseile, Kaitseliidule ja Tallinna politseile ülesande kass üles otsida.
Kaitsepolitsei toppis pargi täis oma loominformaatoreid, kes küsitlesid iga puud, põõsast ja kivi. Kolm kuud pärast pingelist uurimist jõudis Kaitsepolitsei järeldusele, et sellist looma nagu kass pole üldse olemas.
Kaitseliit otsis kaks nädalat tulemusteta. Pärast seda panid kaitseliitlased pargi põlema, tappes nõnda kõik sealsed loomad, ja teatasid siis presidendile, et kass on surnud.
Tallinna politsei tõi aga juba kahe tunni pärast Merile läbipekstud orava, kes karjus hirmunult: "Olen küll kass, olen küll, ainult ärge enam pekske!"

***

Meri palus imearst Kašpirovskit:
"Kui ma kõnet pean, ei saa ma vahel kuidagi pidama. Teie istuge saali ja kui tunnete, et on aeg kõne lõpetada, saatke mulle vastav hüpnoos."
Presidendi sõnavõtt algas. Meri muudkui rääkis ja rääkis. Taipas küll, et on aeg esinemine lõpetada, aga ei saanud kuidagi pidama. Meri vaatas abiotsivalt Kašpirovski poole, aga see vehkis kätega ja õõtsus, nagu patsiendid harilikult tema enda seanssidel…

***

Mõttesse vajunud president Meri jalutas Kadrioru pargis. Talle tuli vastu tema adjutant ja tervitas aupaklikult. Meri tõstis pea, pilgutas silmi ja vaatas ringi, nagu virguks ta pikast uinakust.
"Vabandage mind," ütles ta siis adjutandile, "aga kas te ei ütleks mulle ... kas ma olin minemas Kadrioru lossi poole või lossist eemale?"
"Lossist eemale, härra president," vastas adjutant.
"Oh, kui tore," ohkas Meri, "järelikult on pidulik vastuvõtt Soome suursaadiku auks juba läbi."

***

Kurgja põllumajandusnäituse ajakavast:
Kell 10 - saabuvad veised.
Kell 11 - sead.
Kell 12 - president Meri.
Kell 13 - ühislõuna.

***

President Merile esitati uute Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaatide nimekiri. Kõigile ootamatult kriipsutas president ühe nime maha. Küsimusele, miks ta seda tegi, vastas Meri kuivalt:
"Mulle ei meeldi ta nägu."
"Aga ta pole ju selles süüdi. Mida võiks inimene oma näoga ette võtta?" imestasid presidendi nõuandjad.
"Teate," ütles Meri, "pärast 40. eluaastat peab iga inimene oskama endale meeldivat nägu ette teha..."

***

Kord kohtusid Toompeal Lennart Meri ja Edgar Savisaar. Savisaar silmitses tükk aega presidenti ja lausus siis:

"Sind vaadates, Lennart, võiks arvata, et Eestis valitseb nälg."

Meri vaatas omakorda Savisaart ja tähendas:

"Sind vaadates, Edgar, võiks arvata, et sina ja sinusugused olete selle põhjuseks."

***

"Härra, mis on teie edu saladus?" küsis reporter president Merilt.
"Kaks sõna," vastab Meri.
"Ja mis need on?"

"Õiged otsused."
"Ja kuidas te õigeid otsuseid teete?"
"Üks sõna."
"Ja mis see on?"

"Kogemused."

"Ja kuidas te saate kogemusi?"
"Kaks sõna."
"Ja mis need on?"

“Valed otsused."

***

Kui president Meri teine ametiaeg lõppes, ei suutnud Riigikogu tükk aega ühtki uut kandidaati välja pakkuda. Viimases hädas pöörduti Armeenia Raadio poole:

“Mis jääb, kui Meri kaob?”

“Savi,” vastas Armeenia Raadio.