Kaheksa miljoni vaade: Kui väljas oleks valge, paistaks Ayman Jumeani selja tagant aknast Londoni Hyde Park. Küll aga on näha Eesti aukonsulile kuuluv hõbedane Harley Davidson, mis majja toomiseks tuli tükkideks võtta ja pärast jälle kokku panna. (Krister Kivi)
Õhtune Knightsbridge, prestiižikas südalinnarajoon Londonis. Hall videvik laskub linnale märkamatult otsekui mõni neist imeõhukestest sallidest, mida müüakse siinsamas Harrodsi kaubamajas. Loomakaitsjad, külmast punastes kätes nülitud rebaseid kujutavad plakatid, üritavad osturetkele suunduvate masside mõtteid karusnahkade soetamise varjukülgedele viia. Autodest ning bussidest umbes tänav müriseb vaikselt nagu üksainus soe ja hiiglaslik mootor. Sadakond meetrit Harrodsist eemal paiknev hiiglaslik korterelamu – väärika endastmõistetavusega kannab see nime The Knightsbridge – mõjub majesteetlikult esimesest hetkest. Välisuks on sõiduteest piisavalt kaugel, et selle ette saaks sahiseda ükskõik kui suure limusiiniga. Fuajees loovad meeleolu läikivad mustad kivipinnad, mitme korvpallisaali jagu õhuruumi, inimesekõrgune lillevaas ja toimekas portjee, kes tulijast mahedal häälel ülakorrusele teatab. Ayman Jumean saadab oma teenri – aupakliku araablase alla vastu. Ayman Jumean on Jordaania ettevõtja ja Eesti aukonsul Ammanis. Mees, kelle määratu äriõnn väljendub ehk detailis, et apartement, mille maast laeni akendest avaneb lummav vaade Hyde Parkile, pole sugugi ainus, mida ta suguvõsa Londonis omab. Tõtt-öelda pole mees esimesel hetkel isegi kindel, kas neile kuulub kinnisvaravaldusi kaheksa või üheksa. “Oh, see korter siin maksab ehk 8 miljonit naela,” ütleb Jumean tagasihoidlikult, “aga mu vennal on siin lähedal kuue magamistoa ja maa-aluse garaažiga maja, mis võib maksta ehk 30 miljoni ringis. Seal on ka väike kino – hetkel rendime seda välja Robert Downey Juniorile, kes Londonis praegu “Sherlock Holmes 2” filmib.” Millisena näeb aukonsul aga Eesti ja Jordaania tulevasi koostöövõimalusi? Kui tõenäoliseks peab ta seda, et araabiamaades sel kevadel levinud rahutused viivad ühiskonnakorra muutumiseni ka tema koduks olevas kuningriigis?
« Avalehele