Kuigi saeveski kõlab kuidagi maiselt ja ürgselt võrreldes näiteks mobiilsidega, on tegemist väga kaassaegse ja moodsa sisseseadega.

Sylvester AS ja kohalik omavalitsus Lätis on toiminud kiiresti. Läinud suvel ostis Sylvester 20,6 hektari suuruse maatüki, septembris saadi ehitusluba ja 5. detsembril 2001 pandi nurgakivi. Aprillis tuli esimene toodang.

“Lätlased käisid Imavere saeveskis ekskursioonil ja nägid, kui kasulik on piirkonnale korralik investeering puidutööstusesse,” räägib Vahermets.

Ta ise käib tööl Valgast, 65 kilomeetri kauguselt. “Kui päev väga pikaks ei lähe, siis sõidan koju Valgasse naise ja kolme lapse juurde,” ütleb Vahermets. Piiriületus võtab tal kümme minutit.

“Ülejäänud kaader on lätlased: tootmisjuht on Siguldast, tehnikadirektor Limbažist, büroojuht Valmierast."

Kui eestlane käib kodus puhkamas, siis lätlased võtavad firma üle, vahendan talle Eesti ärimeeste kogemust Lätist.

“Lätlastega on väga meeldiv koos töötada,” vastab Vahermets. “Meil on ka mitu lainet Läti ajalehti üle käinud ja on suhtunud meisse positiivselt.”

Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis puidutöötlemise, töötanud Valga mööblikombinaadis ja Tiit Vähi juures AB Puidus. Uuele ametikohale palus tal kandideerida Sylvesteri nõukogu esimees Mati Polli.

Miks Lätti ehk heitlus ressursi pärast

Eestis on juba kasvav mets ja palgid jagatud. Iga aasta tuuakse valdavalt Venemaalt juba 600 000 tihumeetrit ümarpalki juurde, ütleb Eesti Metsatööstusliidu tegevdirektor Andres Talijärv.

Seejuures konkureerivad puidutöötlejad Eesti raudtee läbilaskevõime pärast naftaärimeestega ja jäävad viimastele tihti alla.

Kesk-Eestis asuv 500 miljoni kroonise maksumusega Imavere Saeveski on saavutamas oma täisvõimsust ja edasi saaks areneda vaid raudtee olemasolu korral, arvab Imavere Saeveski finantsdirektor Toomas Mets.

Turustamise probleeme ta ei kurda. Imavere toodang müüakse Põhjamaade ühe suurima puidukontserni Stora Enso võrgustiku kaudu. Stora Enso Timber on Imavere Saeveski 33 protsendi aktsiate omanik.

Tööjõuprobleemidest Toomas Mets ka ei räägi. Ettevõttes on keskmine palk kaheksa tuhat krooni, mis lubab kaadrit valida.

Käive ühe töötaja kohta on üle kolme miljoni krooni, see võimaldab ka töötajatel palku tõsta, kui vaja.

Ainus probleem ongi ressurss. Et jätkuks palki, mida lõigata. Eestis on jagatud ka saematerjali tootmisel tekkiv saepuru ja höövellaast.

Lätis, Leedus ja Venemaal on veel ruumi. “Sylvester on mõelnud Pihkva regiooni investeerimise peale,” ütleb metsatööstusliidu tegevdirektor Andres Talijärv. Kuid investoritel on Venemaal nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi.  Investeerimine on võimalik, kui kohalik juhtkond saab osanikuks. Kui poliitiline võim muutub, seab selline seos investeeringu ohtu.”

“Kui on vaba raha ja tooraineressurssi, siis me investeerime edasi," ütleb Sauga Saeveski juhatuse esimees ja Eesti Metsatööstusliidu juhatuse esimees Margus Kohava.

Efektiivsus, efektiivsus, efektiivus

Puidutöötlemine on seotud suurte investeeringutega. Kuid Imavere saeveski, mida võiks iseloomustada moe- ja stiiliterminiga mainstream, on jõudnud korraliku kuueprotsendise rentaabluseni. See tähendab, et ei pea riigilt juurde küsima ja et igalt teenitud sajalt võib kuus krooni suunata arenguks.

Sylvesteri teine investeering Sauga Saeveski võitleb alles kasumi nimel. Sauga Saeveski rajati, et ära kasutada peenpalki ja leppa.

Kui puu langetada ja metsaserva välja vedada, maksab see rusikareegli järgi 120 krooni tihumeeter. Ja selle palgi hulgas on päris palju sellist, mis ei ole klassikaline saepalk ega ka vineeripakk, vaid vajab peenetundelisemat lähenemist.

Siiski oleks labane seda Soome paberipuuks müüa: “Me ostame kaske ja leppa nii 400-600 krooniga tihumeeter,” ütleb Margus Kohava. Paberipuu hind on madalam. “Seejärel saeme palgi ja sorteerime toodangu.” Ta näitab välja valitud kaselauahunnikule. “Selle eest eest maksab mööblikomponentide tootja 16 000 krooni tihumeetrilt.”

Sauga saeveski müüb 70-80 protsenti oma toodangust edasi kohalikule töötlejale, kes müüb valmis treitud ja freesitud mööblikomponendid juba Itaalia mööblivalmistajale.

Puidutöötlemine on kasumis, kui kõik alates saepurust ära kasutada. Saugas ja mujal saeveskites kasutakse tekkivat saepuru kuivati kütmiseks. Ülejäänu müüakse hinnaga 100 krooni tihumeeter ümbertöötlejale, kes valmistab näiteks pelleteid – kokkupressitud veerevaid saepurukuulikesi, mis on minev küttematerjal näiteks Taanis ja Rootsis.

Otepää päästja  

Seal, kus kunagi seisis Otepää autoremonditehas, mille viimaseid äriideid oli EMEXi ehk Eesti metalliekspordi varustamine vanarauaga, seisab nüüd moodne vineeritööstus FSS Plywood.

See käivati möödunud kevadel. “Viie aasta pärast oleme kaks korda suuremad ja lisandunud on komponentide tootmine,” ütleb FSS Plywood peadirektor Kaido Kukk (29). “Kümne aasta pärast on meil omad tooted. Meil on praegu kaks hektarit maad kasutusel ja kümme hektarit on võimalik veel kasutusele võtta,” on ta optimistlik ja enesekindel.

Kukk on Avinurme poiss, kes alustas õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid lõpetas Joensuu ülikoolis Soomes.

Tootmistehnoloogia on Soomest ja ka kaup turustakse läbi Schauman Wood Oy võrgustiku ja nende kaubamärgi Wisa all.

Vineeritööstuse äriidee on lihtne. Tehase väravas ostetakse sisse kasepalk hinnaga 500-1500 krooni tihumeeter ja see müüakse vineerina maha hinnaga 2800-17 000 krooni tihumeeter. 120 töötajaga ettevõte maksab keskmist Eesti palka ja on alati valmis ka palka tõstma, kui turukonkurents ja võimalik tööjõu lahkumine Euroopa Liidu suunas selleks sunnib.

Tänavu on 38 protsenti toodangust müüdud Saksamaal, 19 protsenti Eestis, kümme protsenti Itaalias, kaheksa Prantsusmaal.

“Meil ei ole mõtet ehitada oma turustusvõrku. Odavam on osta soomlaste teenust,” usub Kukk. Enamik tehase toodangust leiab kasutust ehituses ja transportvahenditetööstuses.

FSS Plywood omanikud on Forestex AS (60 protsenti), Sylvester (20 protsenti) ja Schauman Wood OY (UPM Kymmene).

Filosoofiadoktor saeb liistu

Tartu lähedal Reolas paikneb Rait AS näitab, et ka Imavere Saeveski toodangut saab veelgi väärtustada.

Seal lõigatakse Imaverest tulev saematejal voodrilauaks ja pakitakse kilesse. Kui vaja, värvitakse kliendile sobiva värviga.

“Oleme müünud ka Jaapanisse ja Koreasse. See tähendab, et voodrilaud pakitakse merekonteinerisse ja saadetakse ümber Aafrika teele. Kuna temperatuur läheb reisi ajal kohati väga kõrgeks, võib puit hallitama minna,” räägib Rait ASi nõukogu esimees Ivar Dembovski

Jämedalt öeldes tehakse seal 2500kroonise hinnaga saematerjali tihust 3500kroonise tihumeetrihinnaga liist või voodrilaud.  “Me ei tee turul hinda, oleme väikesed, oleme hinnavõtjad,” ütleb Dembovski, kellel on Edinburghi ülikooli filosoofiadoktori tiitel.

“Kümneprotsendine rentaablus tähendaks meile super tulemust.”

Suur äri

Enne telekommunikatsiooni sündi oli Soome paberit valmistav maa ja muud tööstusharud toetasid seda. Masinatööstus tootis paberivalmistamiseks masinaid ja aatomielektrijaam odavat elektrienergiat paberitööstusele. Ja 90ndate aastase alguse marga kukkumine, mis viis hävinguni paljud väikeärimehed, oli seotud Soome pabari- ja tselluloositööstuse huvidega.

Iga aasta toob kaasa mõne põhjamaade megakontserni ühinemise. Kui nüüd UPM Kymmene ja Stora Enso ühinevad, siis on nad kõik ühe mütsi all, ütleb Andres Talijärv. Kiskjalik konkurents ja kõride läbinärimine on ammu asendunud koostöö ja kokkulepetega. Sest mis sa ikka närid selle firma kõri, millega homme liituma pead.

Efektiivsuse nimel trükitakse Soome suurimat ajalehte Helsingin Sanomat paberitehase hoovis.

Ka Eestis on olemas palju erinevaid puidutöötlejaid ja -varujaid, kuid kui vaadata omanikeringi siis domineerivad Sylvester ja tema tütred ning sidusfirmad nagu Forestex.

Sylvester toodab koos sidusfirmadega 40 protsenti Eesti saematerjalist, hindab Margus Kohava, eitades domineerimist turul.

Sidusfirmad on muutunud nii võimsaks, et on mahtudelt võrreldavad 90ndate alguse Soome tegijatega. Tehakse koostööd Soome-Rootsi suurtega, samas aetakse ka oma rida. Ja kui soomlaste huvides ei ole Eestisse tselluloosi- ja paberitööstust teha, aga Sylvesteri huvides on, siis see tuleb.

Eesti puiduärimeeste nägemuses võiks tselluloosikombinaat tulla kuhugi Imavere ja Launkalne vahele ja seejuures mitte eriti kaugele võimalikust saeveskist Pihkva oblastis, aga ka teisest võimalikust saeveskist Põhja-Lätis.

Suur osa kasutavast toorainest oleks saetööstusest üle jääv saepuru ja puukoor ning seda ei ole mõtet eriti kaugele vedada. Efektiivsus, efektiivus, efektiivsus.