Meist saavad Kesk-Euroopa rikkurid
Andres Arrak: “Aastaks 2031 on Eesti elatustase kasvanud muu Euroopa Liiduga võrreldes 2–3 korda kiiremini.” Selle taga ei ole Eesti eriline tublidus. Vana Euroopa tuleb lihtsalt, selg ees, meile vastu. “Tolleks hetkeks on aeglasest ja bürokraatlikust Euroopast saanud piltlikult öeldes mõttetu organism,” lajatab Atonen.
“Majanduselu aktiivne kese nihkub jätkuvalt Aasia suunas,” nendib ka Lõhmus. “Juba ammu-ammu enne 2031. aastat saab Hiinast majanduslikult maailma võimsaim riik.”
Tamkivi on skeptilisem: “Milline Hiina? Võiks rääkida sellest, kas on üldse üks Hiina või on neid mitu.”
Andres Arrak Hiina-optimistidega ei nõustu: “Aastaks 2031 on ka Hiina kasv takerdunud. Põhjuseks rahvastiku vananemine ja ökoloogilised probleemid.” Seetõttu on USA dollar tema hinnangul endiselt maailmaraha.
Ka raha ajab ekspertide arvamused omavahel sõlme. “See on kindlasti eksitus, et dollar on endiselt valitsev,” arvab Atonen. “Selleks ajaks on suur võlakriisilaine käinud üle nii eurost kui dollarist. Aastal 2031 on maailmas mingi täiesti uus ja riikideülene maailmaraha.”
Sten Tamkivi on seda meelt, et pigem kehtib Eestis ikkagi euro. “Aga üks on kindel,” jätkab ta: “Paberile trükitud valuuta on lõplikult inimeste teadvusest kadunud.” Atonen vaidleb: “Oi, sõbrad! Sularaha osatähtsus selleks ajaks hoopis kasvab! Võlakriis leiab oma lõpu suure krahhiga ja inimeste usaldus pankade ja elektrooniliste makseviiside vastu väheneb.”
Tamkivi pareerib, et juba täna ei suuda me eristada virtuaalset ja reaalset.
Millele saab Eesti loota? Venemaale, arvab Rain Lõhmus. “Venemaa on aastaks 2031 saanud Euroopa suurimaks majanduseks ehk möödunud Saksamaast. Põhjus on selles, et Venemaa ei ole ennast lõhki laenanud ja see toob teistest kiirema kasvu.”
Tamkivi ja Atonen Lõhmuse usku Venemaasse ei jaga. “Kui nad investeeriksid oma naftarahad haridusse ja tehnoloogiasse, arengusse, siis võiks Venemaa tõusta küll. Aga nii ei ole seal kombeks,” ütleb Tamkivi.
Selle asemel peame arenema koos edumeelsema osaga Euroopa Liidust. Atonen: “Euroopa Liit on poliitilise klubina alles, liikmeid võib seal olla isegi 35, aga olulisemaid otsuseid langetatakse teistel tasanditel, Eesti teeb tihedat koostööd Põhjamaadega.” Kõik eksperdid nõustuvad, et Gruusia jms Ida-Euroopa riigid on ühendusse vastu võetud. “See on Eestile pääseteeks Ida-Euroopast välja. Meist saavad Kesk-Euroopa rikkurid,” kinnitab Tamkivi.
Kuna haridusreform on teostatud, siis Eesti inimesed ei pelga aastal 2031 enam reaalaineid. See on toonud siia mitmete tehnoloogiaettevõtete peakontorid, isegi kui nad massi saavutamiseks hoiavad oma arendusfarme kuskil mujal, pakub Tamkivi.
Selleks on meile vaja juurde võimekaid inimesi. Tamkivi: “20 aasta pärast on magistri- või doktorikraadiga inimese Eestisse tööle saamine tema lennukisse istumise küsimus. Inimene tuleb, ütleb tere ja hakkab lihtsalt tööle.”
Näiteks Soomest tuleb siia 100 000 inimest, kuna siin lihtsalt on mõnusam, loodab Tamkivi. Kokku võiks töötajaid Eestis olla umbes miljon, tänase 600 000 asemel. Meie inimesed teevad aastal 2031 valdavalt kaugtööd. Tamkivi: “Suure tõenäosusega ei lähe töötaja hommikul kuhugi. Suurema osa oma tööpäevast suhtleb inimestega, kellega ta ei kohtu.”
“Eesti nokiaks on osutunud spaaäri, kuna Euroopa ja Aasia miljonid pensionärid on hakanud üha enam hindama Eesti pakutavaid võimalusi, sh loodust,” ennustab Arrak.
