Meistriklass: kuidas rajada villa ehituskeelu alale?
Suuroru kahekorruselise häärberi ehitustööd algavad peagi Vihula vallas Karepa neeme tipus. Täpsemalt siis Lahemaa rahvuspargi naabruses, ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis, kitsukesel krundil, kus kasvavad looduskaitsealused taimed.
2700ruuduse mereäärse kinnistu ostis tubli mees riigilt 2008. aasta lõpus. Mullu algatatud detailplaneeringu dokumendid räägivad ilusast jokk-skeemist.
Siiani oli tegemist riigikaitselise maaga, kus elamuehitus olnuks raske. Oot, aga miks peaks eraomaniku käsutusse läinud maatükk olema riigikaitseline – muudame elamumaaks!
Krundil asub vana metallist piirivalvetorn (pildil), pisike tellistest onnike ja betoonist vundamendid. Oot, aga see tähendab ju, et krunt on hoonestatud! Oleks plats tühi, ei lubaks seadus sinna ehitada, kuid olemasolevaid hooneid saab vabalt taastada. Sest looduskaitseseadus ütleb sõnaselgelt: ehituskeelu all olevale “õuemaale” võib ehitada, kui seal on olemasolev ehitis.
Suhteliselt väikesel krundil kasvavad aas-kurekell ja randseahernes, mis on mõlemad kaitse all. Oot, aga maju ei pea ju nende peale ehitama. Las kasvavad majade vahel!
Mitmed kohalikud on Suuroru ehitusplaanide peale tulivihased. Katrin Luke ütleb, et Karepa kandi miljööväärtuslik rannaala on niigi ära risustatud “lollidekülale” omaste “lossidega”, mis on ehitatud sarnaseid jokk-skeeme kasutades endiste saunade või paadikuuride asemele. Seejuures õhkuvat valla ehitusnõunikust erapoolikust ning keskkonnainspektorid olevat puhta pimedad.
“Minu riik see küll ei ole, mis võtab vastu teatud seltskonnale sobilikke seadusi ja lubab inimeste huvidest teerulliga üle sõita,” pahandab Luke.
Suurorg ütleb Ekspressile, et tema arvates pole ta jokitanud ning inimeste pahameelel puudub seaduslik alus.
