Menhiri pikk vari

Prantsusmaa presidendivalimistel ootamatult teise vooru jõudnud Jean-Marie Le Pen vihkab musti, Euroopa Liitu ja kurjategijaid.

Prantslastel on praegu väga-väga paha olla. Kassiahastust põhjustab Jean-Marie Le Pen – mees, keda Prantsuse press nimetab üksmeelselt küll “rahvuslikuks häbiks”, küll “katastroofiks”. Ta ise peab end rahvatribuuniks ja põhjust selleks on enam kui küllaga.
Kui vaadata Le Peni partei Front National FN (tõlkes nagu Rahvarinne) ametlikku veebikülge, hakkavad silma kõiki juhte ning rahvatribuune iseloomustavad seigad.
Le Pen on pärit Prantsusmaa loodenurgas asuvalt Bretagne'i poolsaarelt. Kui lugejal tuleb ette prantslaste kuulsaim koomiks gallialase Asterixi seiklustest, siis on ta õigel teel. Le Pen hakkas suurde poliitikasse tulles kasutama hüüdnime “le menhir” (menhir), mille abil sai tekitada ehk eestlaste “visa kadakaga paeses pinnas” võrreldavat mõtteseost.
Le Peni veebikülg teatab, et tema kalurist isa hukkus 1942. aastal pour la France (Prantsusmaa eest), vihjates seotusele Prantsuse vastupanuga, sellal kui neutraalsed allikad mainivad lihtsalt, et isa paat sattus inglaste pandud meremiini otsa.
Le Peni apologeedid tõstavad esile, et ta on tegudeinimene, erinevalt tema konkurentidest, kes on valmis isamaa hüvanguks ainult lobisema.
Ülikoolis juurat õppinud Le Pen, kes oli väeteenistusest vabastatud, läks vabatahtlikult langevarjurina sõjaväkke. Ja mitte ükskõik kuhu, vaid (kuri)kuulsasse Võõrleegioni, olles selle kuulsusrikkas Esimeses pataljonis allohvitseriks. Le Pen sõdis Indo-Hiinas, osales 1956. aastal Briti-Prantsuse-Iisraeli ühises aktsioonis Suessi kanali hõivamisel ning lõpetas oma teenistuse Alžeerias.

Suur võitleja
Le Pen oli noorpõlves tuntud ägeda löömamehena. Ta kaotas ühes tänavakakluses silma ja kandis aastaid samasugust musta sidet nagu kunagine Iisraeli välisminister Moshe Dayan, kelle ihupuue pärines kummalise kokkusattumuse tõttu 1956. aastast, kui ta sõdis egiptlastega Siinai poolsaarel. Paremäärmuslaseks ja antisemiidiks nimetatud Le Pen tulistas seega koos sionist Dayaniga ühise vastase pihta.
Prantsusmaa koloniaalsõjad olid räpased. Eriti kahtalse maiguga oli sõda Alžeerias, kus tegutsenud Prantsuse langevarjuritele heideti ette piinamise laia kasutamist. Kuna prantslased tahaksid seda meelsasti unustada, ei saa Le Pen oma sõjameheteed valimisvõitluses otseselt kasutada, ent tema veendunud pooldajatele mõjub see muidugi mobiliseerivalt.
Le Pen on üldse suur võitleja isamaaliste põhiväärtuste eest. Tema partei FN tähistab 1. maid traditsiooniliselt Jeanne d'Arci päevana. FNi sümboolikal võib näha Orleansi Neitsit, kes on prantslastele  võõrvõimuga võitlemise sümbol.
Võõrvõimuks on Euroopa Liit, vaenlaseks on globaliseerumine. Võitlus käib patriootlike loosungite all. Le Pen: “Kaevurid, metallitöölised, kõigi tööstusharude töötajad, kes on laostunud globaliseerumise tagajärjel! Teie, kes te langete linnades ja külades kurjategijate ohvriks, teadke, et ma olen kõigi kannatajate poolel!”

Kolm kolli
Rahvatribuun Le Peni liitlasteks on Prantsuse tädi Maalisid ja onu Elmareid hirmutavad kolm kolli: esiteks juba nimetatud globaliseerumine, teiseks immigrantide jätkuv sissetung ja kolmandaks kasvav kuritegevus. Le Pen on öelnud, et tema klientuur elab tööliskvartalites, viidates õigusega asjaolule, et Põhja-Aafrikast tulnud sisserändajad konkureerivad töö ning eluruumi pärast just prantslaste vaesemate kihtidega.
Võib öelda, et FN on kõigi nende partei, kes tunnevad tuleviku ees suurt hirmu, soovides teha nii, et “vana hea aeg” tuleks tagasi.
Euroopa press ründab Le Peni sarnaste argumentidega nagu paari aasta eest Austria Vabaduspartei liidrit Jörg Haiderit. Jõhkralt väljendudes on Le Pen “natsisiga”, sest sarnaselt Haideriga, kelle heideti ette Kolmanda Reichi tööhõivepoliitika kiitmist ning osalemist Relva-SSi veteranide kokkutulekul, on ka Le Peni käsitlevates artiklites ikka mainitud, et FN-i juht on nimetanud juutide hävitamist Teises maailmasõjas “ajaloo detailiks”. Juutidele mõjus see šokeerivalt ning pärast äsjast Le Peni valimisedu on Iisraeli siseministri asetäitja Eli Ishai juba soovitanud Prantsusmaa juutidel hakata kohvreid pakkima.
Prantsusmaa sajast departemangust kolmekümne viies on FN kohalikes võimuorganites tugevalt esindatud. Milline võiks FN-i poliitika olla üleriigilisel tasandil, näitab Touloni kogemus, kus FN kärpis Juudi Kogukonna Keskuse toetusraha, et aidata... Kassisõprade Ühingut. Orange'is kaebavad avalike raamatukogude töötajad, et neile on tehtud võimatuks tellida kirjandust, kus on juttu juudi kultuurist, kus on positiivne tegelane mõni mustanahaline või mille sisu tundub FN-i puritaanidele moraalituna.
Le Pen võitleb Prantsusmaa identiteedi eest, mis on tekkinud “rooma, germaani ja keldi vooruste ainulaadsel kokkusulamisel”.
Islam on Le Peni eriline murelaps, sest moslemeid olevat võimatu assimileerida. Lahenduseks on nende repatrieerimine. FN on esinenud plaaniga saata seitsme lähima aasta jooksul kolm miljonit välismaalast päritolumaadesse tagasi.
Le Pen on valimisvõitluse käigus teatanud, et parempoolne Jaques Chirac ja vasakpoolne Lionel Jospin on “süsteemi kandidaadid”, sellal kui tema – Le Pen – on rahva kandidaat. 

sidebar

Jean-Marie Le Pen
Sündinud 20. juunil 1928 Bretagne'is kaluri perekonnas.
Õppis Pariisis juurat.
1953-57 väeteenistus Prantsuse Võõrleegionis.
Osales Indo-Hiina, Lähis-Ida ja Alžeeria sõdades.
Asutas 1972 paremäärmuslikuks nimetatud partei Front Nationale.
Kandideerinud presidendiks 1974., 1988. ja 1995. aastal, saavutades iga korraga üha parema tulemuse.
1986-2000 oli Euroopa Parlamendi saadik.
Lahutatud, kolm tütart.
Tuntud oma parteis kõvakäelise juhina.
Väidetavalt on mõningad temaga tülli läinud parteikaaslased leidnud vägivaldse surma.

sidebar2

Mõnigaid eesmärke:
- Euroopa Komisjoni laialisaatmine ja Maastrichti leppe tühistamine
- Prantsuse frangi taaskehtestamine
- Tollibarjääride taastamine EL riikidega
- Mošeede ehitamise keelamine Prantsusmaal
- Surmanuhtluse taastamine