Mereharidus madalikul

Riikliku merehariduse areng on takerdunud;Mereakadeemia rektori valimise taha.

Läinud kolmapäeval hakkas Mereakadeemia Luise tänava õppe­hoone stendilt muude teadete hulgast silma paberilipakas, millel selgelt kirjas, et mereteaduskond suletakse.

Kui sama päeva pärastlõunal koolirahva kohtumisel haridus- ja teadusministeeriumi abiministri Erki ­Piisanguga üks üliõpilane riigiisalt küsis, miks küll teaduskond suletakse, puhkes saalis torm. Abivalmis käskjalad tõid paberi abiministrile vaadata. Esinejale sekundeerinud koolijuht Jüri Lember puuris samal ajal nõiajahtija pilguga saali. Koolis valitseva meeleolu vildakust kogenud riigiametnik oli sunnitud otse kõnepuldist tegema koristajale ettepaneku edaspidi mis tahes allkirjata paberid kooli teadeteahvlilt otse prügikasi suunata. “Et ei leviks desinformatsioon.”

Merehariduses valitsev pinge on võrreldav meeleoluga orkaani “aknas”.

Rektori kohusetäitja asemele kooli meeskonnast uut juhikandidaati, õppeprorektor Urmas Lipsu pakkunud inimesed kohtuvad Ekspressiga küll akadeemia majas, ent “konspiratiivpinnal”, mitte oma kabinetis. Nende versiooni järgi tahab viis aastat ametis olnud rektor kohta säilitada, selmet progressiivsematele teed anda, ja seetõttu sõdiski haridusministeeriumiga. “Mereharidus tahab magistriõpet, aga Lember on risti ees,” seletab anonüümsust palunud õppejõud.

Koolis ministeeriumi ja rektori kokkulepet tutvustanud Piisangu jutust ei selgu, kas riik näeb ette magistriõppe merenduses. “Seda võiks vaadata pärast jõulutralli,” lükkab abiminister vastutuse edasi. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja kt Jaan Kõrgessaar tunnistab Eks­pressile, et riigis ei olegi merehariduse tuleviku osas selget visiooni. “Akadeemia ja tasemeõppe erialade vajalikkust ei ole kahtluse alla seatud. Mullistused on servaaladel, täiendkoolituses.” Kõrgessaar vihjab Mereakadeemia vastasseisule Revali Merekooliga. Riigi rakenduskõrgkool ja eraõiguslik õppeasutus võitlevad merepäästekoolituse turu pärast. Kõik tulevased meremehed peavad selle koolituse läbima. “Riigil seisukohta ei ole või pigem on see muutunud, võimalik, et valitsuse vahetumise tõttu,” leiab Kõrgessaar.

Lember näebki vägikaikaveos rektoritooli pärast eraõiguslike äriühingute ja riigi merehariduse vahelist võitlust.

“Kolmas kandidaat rektori kohale oli endine Tallinki turundusjuht Viljar Jaamu. Kooli nõunikekogus, mis samuti rektori valimistel hääletab, vahetati poliitilistel põhjustel välja seitse liiget. Uued liikmed tulid Saaremaa Laevakompanii ja Tallinki ringist. Tegu on Revali suurimate klientidega. Terve nõunikekogu hääletas Jaamu poolt.” Jaamu sai 11, Lember ja Lips kumbki 9 häält. Neid hääletas kooli nõukogu, mille otsus sündis maailmavaatelistel kaalutlustel ehk magistriõppe poolt ja vastu. Et ükski kandidaat ei kogunud üle poole valijate häältest, konkurss nurjuski.

8. detsembril arutab Haridus- ja Teadusministeerium järjekordse Mereakadeemia rektorikonkursi korraldamist. Abiminister Piisang lubas kooli ees esinedes, et edaspidi tahab ministeerium olla rohkem “näoga mereakadeemia poole”.