Viis aastat pärast seda, kui Hallak saatjata alaealisena Saksamaale saabus, õpib ta Westfäleni rakenduskõrgkoolis informaatikat ja mõlgutab mõtteid IT-ettevõtjaks saamisest. „Saksamaa oli alati mu eesmärk,“ ütleb Hallak ja tema häälel on Ruhrimaa dialektile iseloomulik laulev-mõmisev kõla. „Mul on alati olnud naljakas tunne, et kuulun siia.“

Hallak, eriliselt motiveeritud ja sotsiaalselt võimekas üliõpilane, ei esinda kõiki 1,7 miljonit inimest, kes aastatel 2015–2019 Saksamaal asüüli taotlesid. Osale neist, kellega koos ta läbi Türgi rändas ja Vahemere ületas, pole tema väitel külge hakanud rohkem kui mõni sõna ja väljend „võta vabalt“.

Kuid Hallak pole ka täielik erand. Enam kui 10 000 inimest, kes alates aastast 2015 Saksamaale saabunud, on õppinud keele piisaval tasemel selgeks, et mõnda Saksamaa ülikooli astuda. Enam kui pooled saabujatest töötavad ja maksavad makse.