Merko nuriseb liiga madalate majade peale

Tallinna linn lubab siiski ehitada Haabersti rohealale kortermaju. Kuid Merko Ehitus pole rahul.

Mais avalikustas abilinnapea Taavi Aas kinnisvarafirmade konverentsil pealinna tulevasi planeeringuid.

Üks oodatumaid oli Pikaliiva struktuurplaani mustand, mis näeb Harku järve lähedale ette 10 000 elanikuga uue elurajooni rajamise. Võrdluseks, teisel pool teed Väike-Õismäel elab umbes 26 000 inimest.

Teiste arendajate hulgas ootas linnavalitsuse otsust Pikaliiva tulevikust seal maatükki omav börsifirma Merko Ehitus. Baltikumi suurim ehituskontsern on pidanud eelmise aasta suvest visalt kõnelusi kortermajade lubamiseks 6,2-hektarisele krundile.

Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist rohealaga, kuhu pidid tulema linnarahvale avalikud puhkealad ja pargid.

Tänavu märtsis lubas toonane linnapea Jüri Ratas Ekspressile: “Kui üldplaneering näeb ette roheala, siis tuleb seda võimalusel hoida ja kaitsta.”

Nüüd kavatseb linnavalitsus rohealast loobuda. “Pidades silmas linna arengut,” selgitab Ekspressile abilinnapea Aas. “Tallinna linn võitleb selle eest, et inimesed elaksid linna piiri sees.”

Nagu ikka, käib võitlus raha pärast. Linnast põllu peale kolivad inimesed hakkavad oma makse maksma uues koduvallas, mis vähendab Tallinna tulusid. Hirm raha kaotada sunnib linnavalitsust arendajatega kompromisse tegema.

Kuid Merkos ei tunta linna otsusest rõõmu. Merko Ehituse arendusjuht Tõnu Korts teatab Ekspressile: “Algselt pidasime sellesse piirkonda sobivaks ka kõrgemat hoonestust, seetõttu pole rahuloluks põhjust.”

Mullu augustis soovis Merko ehitada maatükile kuni kaheksakorruselisi korterelamuid. Selle plaani lükkas linnaplaneerimise amet tagasi.

Seejärel läks Merko uuele katsele sooviga ehitada kuni viiekordseid maju. Linnaplaneerimise amet pakkus välja kuni neli korrust.

“Nad nõustusid sellega,” räägib planeeringute osakonna juhataja Martti Preem. “Ilmselt on kinnisvarabuum läbi. Arendajad on nõus, et majade ümber oleks rohkem haljastust. Et saaks keskkonda müüa.”

Tulevase kvartali hoonestus tuleb Õismäest hõredam. Linnaplaneerijate arvates võiks sinna kolida umbes 1000–1200 elanikku.

Merko mees Korts laiutab käsi: “Kuna oma plaanides peame lähtuma linna poolt
kehtestatavatest reeglitest, siis ei oska hetkel täpsemat infot anda korterite arvu, tähtaegade jms kohta.”

Linnavalitsus kiidab Pikaliiva struktuurplaneeringu heaks ilmselt augustis. Seejärel saab Merko alustada detailplaneeringu koostamist.

Linnaplaneerijad aga kahtlevad, kas nii suurtes kogustes nagu praegu on Tallinnas üldse mõtet uusi kortermaju toota.

“Linna sees oleks pigem nõudlus oma aiaga kodude järele, nagu näiteks ridamajad,” arvab Martti Preem. “Ju siis arendajad arvavad, et suudavad korterid maha müüa.”

 

Villu Reiljan tegi rohemaast elamumaa

Merko omandas Pikaliivas asuva 6,2 hektari suuruse krundi (Riigimaa 40) 2005. aastal tänu keskkonnaminister
Villu Reiljaniga tehtud maadevahetusele.
Eelnevalt muutis Reiljan maa sihtotstarbe elamumaaks. Seejuures ei arvestanud ta katastriseadust, mille järgi tulnuks määrata sihtotstarve üldplaneeringu alusel. Kehtivas Tallinna üldplaneeringus on see roheala.

Allikas: Tallinna linnavalitsus