08.02.2008, 00:00
Merkuuril laiutab hiigelämblik
Esimene kosmoselaev, mis enam kui kolmekümneaastase vahe järel Merkuuri lähedalt mööda lendas, on saatnud Maale üllatavaid ülesvõtteid.
Teravaimat tähelepanu on pälvinud kummaline ämblikjas kujund
planeedi pinnal, mille sarnast teadlased pole seni mitte kuskil mujal kogu
Päikesesüsteemis näinud. Tegu tundub olevat suure kraatriga,
millest jooksevad igas suunas laiali peened jooned. Keskpaigas käivad need
jooned üksteisest risti-rästi üle, moodustades justkui vanalinna
tänavõrgustiku. Struktuur ise paikneb hiigelsuure
löögikraatri, Calorise basseini põhjas.
Jooned
tunduvad olevat venitusrebendid, geoloogilise nimetusega ekstensioonimurrangud,
pinna paisumisest tingitud lõhed. Miski oleks siis justkui
püüdnud pinna alt üles punguda.
Calorise bassein ise
on tekkinud miljardeid aastaid tagasi, Päikesesüsteemi noorusaegadel,
mil alles äsja ilmavalgust näinud Merkuur oli valla tihedale
asteroidide ja muu kosmosematerjali sajule. Ehk on siis löökidest
sisse tambitud pind lihtsalt hiljem jälle üles vetrunud?
Mõnede teadlaste arvates kujutab “Merkuuri
ämblik” endast aga vulkaani jäänust. Ja mõnedele
tundub, et “ämbliku jalad” sarnanevad joonjate pinnavormidega,
mida paistab jaguvat üle terve Merkuuri.
1970. aastatel
avastatud üleplaneedilist joontevõrgustikku on peetud märgiks
Merkuuri kokkutõmbumisest. Teadlased on oletanud, et planeedi tuuma
jahtudes ja pisenedes vajuvad ka ülemised kihid veidi sisse ja Merkuuri
pale tõmbub krimpsu.
NASA kosmoselaev Messenger vuhises 14.
jaanuaril Merkuurist mööda vaid 200 kilomeetri kauguselt. Kolme ja
poole aasta eest startinud sõiduk teeb veel kaks möödalendu,
enne kui 2011. aastal Päikesele lähima planeedi ümber tiirlema
jääb. Planeedi gravitatsioonijõudu ära kasutavaid
aeganõudvaid manöövreid on tarvis kütuse kokkuhoiuks.
Merkuuri poole lendav kosmoselaev kukub justkui Päikese
gravitatsioonikaevu ja kogub nii võimsalt kiirendust, et tema
pidurdamiseks tuleb kõvasti energiat kulutada.
Eelmine kord
(ja ühtlasi esimest korda) külastas Päikesele lähimat
planeeti 1975. aastal Mariner 10. Siis õnnestus pildistada vähem
kui poolt planeedi pinnast. Messenger tegi seekordsel möödalennul
üle 1200 pildi ja kogus üldse umbes 700 gigabaiti teaduslikke
andmeid. Täiesti üle vaatamata on praegu veel veerand Merkuurist, aga
selle valge laigu täidab enamjaolt Messengeri järgmine
möödalend tänavu oktoobris. Ülejärgmine
möödalend on kavas tuleva aasta septembris.