See lugu räägib vihasest võitlusest, mida veab üks kuulus naine.

Tema nimi on Merle Parts.

Proua Parts ei ole tavaline naine.

Argipäeviti tuntakse teda mustas talaaris pättide-hirmuna, kes on mõistnud õigust inimesi tükeldanud lihuniku, kõikvõimalike narkoparunite ja muude kaabakate üle.

Töövälisel ajal on Merle Parts Kroonika ja naisteajakirjade staar. Võluv blondiin, kelle kohaleilmumine paneb kihisema iga seltskonna.

Proua Partsist õhkub enesekindlust. Ta on moodsa aja naine, kes teab, mida tahab, ja oskab end kehtestada. Kuid on üks lahing, milles on jõuetu isegi temasugune nutikas tegelane. See võitlustanner asub sisuliselt tema koduaia taga.

Proua Partsi naaberkinnistu paikneb Vabaduse puiestee ääres, mis on Nõmme linnaosa tuiksoon. Krundi ühes servas sihvakate mändide all seisab Pätsu-aegne viilkatusega individuaalelamu.

Seal elab Astrid Kirs – äärmiselt viisakas vanaproua, kes jagab oma naabrid “tavalisteks vaesteks inimesteks” ja miljonärideks. 500 seeria Mercedes-Benziga sõitev Parts on tema kõnepruugis loomulikult miljonär.

Omavahel nad ei räägi, sest proua Parts isegi ei tea, kuidas proua Kirs välja näeb. Nende teed tavaliselt ei ristu. Küll aga ristuvad huvid.

Astrid Kirs soovib (ja koos ­temaga krundi endine kaasomanik, mitmes firmas finantsistina tegutsev Andres ­Niinepuu) ehitada olemasoleva maja asemele kolmekorruselise kortermaja ja hoovi peale kahekorruselise kortermaja.

Peaminister Andrus Ansip hõikaks ilmselt siinkohal: “Tule taevas appi!” – kortermajad keset põlist individuaalelamute rajooni! Kuhu see kõlbab?

Märksa maisem Merle Parts kogus aga häiritud naabrid kokku ja nad pöördusid juba kolm aastat tagasi protestikirjaga linnavõimude poole: “Ühtegi korrusmaja ei asu Vabaduse puiesteel mitme kilomeetri raadiuses. Kolmekorruselised korrusmajad on Vabaduse puiesteel vaid Pääskülas, kus nad ei asu individuaalide läheduses.”

Päevaleht teatas, et “Nõmme elanikud kardavad, et omanik võtab hoovi pealt maha täies elujõus puud ja ehitab asemele sobimatu kortermaja”.

Linnaosavanem Rainer Vakra käis proua Kirsi juures ­plaanidega tutvumas ning rahustas naabreid, et maha võetakse vaid kolm mändi, kusjuures üks neist on kuivanud ja teine ­kasvab liinidesse ehk peaks nagunii kirve alla minema.

Linnaarhitekt Arvo Rikkinen selgitas, et peatänavate äärde võib rohkem ja tihedamalt ehitada ning Vabaduse puiesteel on kortermaja erandina võimalik.

Pärast seda näis, et asi soikus. Ent mullu novembris teatas linnavalitsus Partsi jahmatuseks detailplaneeringu vastuvõtmisest. Vastasseis puhkes taas täie hooga. Algas tüüpiline juriidiline pingpong, mida sedasorti tüliõunade puhul võib kohata üle Eesti. Kui naabri plaan meeldib, ei aja keegi paberites näpuga järge, kui aga üleaedsed raksus on, loetakse hoolega üle iga punkt ja koma.

Muidugi esitas Partsi leer mitmeid asjalikke küsimusi. Näiteks, miks pannakse planeeringu kausta pabereid juurde ja võetakse sealt ära nii nagu jumal juhatab (keegi tahab), nõuetekohane sisukord aga kaustal puudub. Kuhu on kadunud kunagi esitletud maja eskiis? Kusjuures too oli individuaalelamu, mitte kortermaja oma – järelikult eksitav!

Miks on mõlemad kortermajad 11 meetri kõrgused, kui üks on kolme- ja teine kahekorruseline? Nõmme linnaosa ehitusmäärus sätestab küll maksimaalse lubatud kõrguse hoonetel, kuid seda VÕIB, mitte EI TULE kohaldada.

Ja nii edasi.

Linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu vastas et eskiisi pole vaja. Äkki ehitatakse kahe korteriga maja asemel hoopis individuaalelamu?

Ta lisas: “Teie kartus, et planeeritavad ehitised hakkavad teie elamus normikohast päikesepaistet varjama, on asjatu, sest meie laiuskraadil tavaliselt päike põhjasuunast ei paista.”

Kõrgus 11 meetrit vastab ehitusmäärusele.

Ja nii edasi.

Nagu alati, ilmusid välja ka KAHTLUSED. Miks küll toimus planeeringu avalikustamine detsembri lõpus, kui inimesed tegelevad jõuludega? Kas siin üritati mingit sobingut varjata?

“Kui ma sooviks dialoogi, otsiks ma parema aja,” teatas hiljutisel kohtumisel linnaosa vanemaga kortermajade vastu võitlev naaber Kalle Suitslepp.

Ja kui tavaliselt on võimud arendamisplaanide vastu, siis siinkohal käivad asjad miskipärast vastupidi. Nii linnaosa arhitekt Ene Tomson kui samal kohal varem töötanud Anne Siht on kortermajade vastastele rääkinud, et eeskätt tuleb arvestada “arendaja huve ja soove”.

Mispeale Merle Parts ja tema abikaasa Priit Tikerpe teatasid linnaplaneerimise ametile, et “selline ebaobjektiivne lähenemine on paratamatult tekitanud kahtlustusi kellegi korruptiivse vm huvi olemasolust”.

Ameti juhataja Õispuu vastas, et kuna planeering vastab seadustele ja on heaks kiidetud, siis on igati loomulik, et ametnikud seda argumenteeritult kaitsevad.

Ja lõppude lõpuks, miks pole planeeringu aruteludel arendajat ehk härra Niinepuud? “Seetõttu ei ole avalikku diskussiooni toimunud, kohal on olnud vaid aktiivsed nõmmekad,” märgib Merle Parts.

Niinepuu ütleb, et talle meeldib olla vaatleja rollis. Talle ei meeldi arendaja tiitel, ametlikult on ta “huvitatud isik”.

Astrid Kirs aga ei taha ärrituda: “Ma oleks ammu hauas, kui neil koosolekutel käiksin...”

Loomulikult on juriidilised nüansid olulised. Loomulikult on õigustatud küsimused korruptiivsete huvide kohta.

Kuid tegelikult taandub kõnealune tüli hoopis millelegi muule: kuidas saab tuntud inimene võidelda ebameeldiva plaani vastu?

Merle Parts ei esine siin mõjuvõimsa kohtuniku või tuntud seltskonnadaamina. Ta on seekord lihtne linnakodanik.

Temaga on ühinenud ka mitu naabrit. Lisaks on Parts saanud toetusavaldusi elanikelt üle Nõmme. Tunnen samuti mitut inimest, kelle arvates ajab Merle Parts õiget asja – Nõmme südant ei tohi kortermajadega ära solkida.

Kuid ükskõik mida Parts teeb, temasse suhtutakse siiski eeskätt kui tuntud inimesse ja küsitakse, et ega ta ometi oma positsiooni kuritarvita.

Partsi õnneks pole ta tähtis poliitik või suurettevõtja, muidu võiks võitlus omandada maine, et “võimas (või rikas) tahab oma tahet peale suruda”.

Küll aga pidi ta kuulma, kuidas üks ametnik sähvas, et “kohtunikud on ju meil korruptiivsed”.

Kui planeeringu algatamise faasis räägiti kahest kolmekorruselisest kortermajast, siis paar päeva enne jaanipäeva andis linnaosa valitsus välja kirja, et toetab detailplaneeringu muutmist nii, et Vabaduse puiestee äärde võib kerkida kuni kolmekorruseline kolme korteriga maja ja hoovi peale kuni kahekorruseline üksikelamu. “Mitte paarismaja, vaid ühepereelamu,” toonitab Rainer Vakra.

Tegelikult ei taha naabrid ühtegi uut maja, kuid Andres Niinepuu täielikult oma plaanist loobuda ei kavatse. “Võib-olla mulle ei meeldi, et sul on punane särk seljas,” toob ta võrdluse. “Sa lähed koju ja vahetad särgi ära. Ja siis ütlen ma, et tegelikult ei meeldi mulle üldse, et sul särk seljas on. Kaugele me niimoodi jõuame? Kompromiss eeldab kõigilt osapooltelt järeleandmisi!”

Keegi ei tea, milline tuleb hoovi peale kavandatud uus ühepereelamu. Niinepuu on esitlenud kahte eskiisi. Ühel oli klaasiderohke, liigendatud kaldkatusega hoone ja teisel hall viilkatusega maja. Kuid selleks ajaks, kui detailplaneering lõpuks kinnitatud saab, võivad arhitektide maitsed taas muutuda. Planeering annab ju üksnes ehitusõiguse piirid, maja maht ja arhitektuurne lahendus määratakse alles ehitusloa väljaandmisel.

Majaomanik Astrid Kirs oskab siinkohal vaid öelda, et “Andresel on hea maitse. Kole see maja ei tule!”

Proua Kirsi praegune Pätsu-aegne maja on värskelt remonditud. Selle mahalõhkumine lähiajal uue kortermaja püstitamise nimel on äärmiselt vähetõenäoline.

Aktiivsed nõmmekad on sellegipoolest ärevil. Nad teavad, et kui üks inimene saab erandi kortermaja rajamiseks, siis hakkavad samasugust õigust nõudma ka teised. Ei tohi anda kolme tilka verd arenduskuradile.

Me ei kavatse Nõmmet rikkuda

Vabaduse pst 81 / Mait Metsanurga 1 (pildil) detailplaneeringu koostamisel on rangelt järgitud Nõmme piirkonna ehitusmäärust ja arvestatud menetluse käigus täiendavalt seatud kitsendustega. Planeeringuga ei muudeta lähi­ümbruskonnas väljakujunenud hoonestust.

17. juunil 2010 toimus Nõmme linnaosavalitsuses detailplaneeringu teise avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Protokollist nähtub, et kõik seal osalenud (sh naaberkinnistute omanikud või kaasomanikud) nõustusid kinnistu jagamisega kaheks ning Vabaduse puiestee poolsele kinnistule kuni kolme korteri ja kuni kolme korrusega elamu rajamisega ning uuele, Valguse tänava poole moodustatavale kinnistule kuni kahekorruselise eramu rajamisega. See tähendab, et uuele kinnistule ei saa ehitada korterelamut, vaid kuni kahe korrusega eramu.

Planeeringu osas täiendavaid pretensioone ei esitatud. Kahetsusväärselt lahkus enne otsustamist koosolekult naaberkinnistu kaasomanik pr Merle Parts.

Kinnitan, et selle planeeringuga ei ole kavas mis tahes moel muuta Nõmme või planeeringuala lähialal välja kujunenud elukeskkonda. Iga mööduja võib näha, et kinnistu omanik väärtustab Nõmme elukeskkonda ja hoolitseb selle eest märkimisväärselt enam kui nii mõnigi lähiala asukas.

Andres Niinepuu