Iga mesitaru keskseks kujuks on teatavasti emamesilane, kuid töömesilased muudavad elu jooksul oma ameteid: esmalt näiteks vastsete hooldusega tegelev putukas hakkab teatud eas "huvituma" osalemisest toiduotsinguil või võtab vastu uuted väljakutsed taru kaitsmisel. Mesilase aju on väga väike, koosnedes vaid miljonist neuronist, kuid see ei takista neid putukaid sooritamast keerukaid toiminguid, näiteks edastada infot korjekohtade kohta koreograafia teel. Üksiku mesilase söögipoolis, tööülesanded ja muud tegevused sõltuvad täielikult sülemi kui terviku vajadustest.

"Iga tegevus, mida mesilased üldse teevad, on ühiskondlik," rääkis Illinoisi ülikooli entomoloog ja molekulaarbioloog Charles Whitfield ajakirjale Nature. "Kuid väga paljude mesilaste käitumisviiside kohta pole meil seni olnud vähimatki vihjet, milline võiks olla seda käitumist põhjustav mehhanism."

Nüüd on mesilase genoomist leitud 65 kohta, mis näivad kodeerivat nn lühikesi RNA-molekule ehk mikro-RNAd, mis kujutab endast molekulaarset lülitit geenide sisse ja välja lülitamiseks. Teadlased on märganud, et eri ametirolle täitvate mesilaste mikro-RNA aktiivsusmustrid on samuti erinevad. See võib ka seletada, miks mesilaste elustiil on niivõrd erinev näiteks äädikakärbse omast, ehkki putukad jagavad paljusid geene.

"Nende putukate aju koosneb enam-vähem samadest "osadest", kuid nende käitumises ja sotsiaalses organisatsioonis on radikaalsed erinevused," lausus Houstoni Baylor College'i genoomibioloog George Weinstock.

Ühiseid jooni mesilaste ühiskonna ning inimsootsiumi vahel on välja toonud mitmed teadlased ja mõtlejad. Nii näiteks leidub mõlemas ühiskonnas teatud hulk indiviide, kes tunnevad vastupandamatut soovi hoolitseda laste ja noorte eest, kes ei ole nende endi järeltulijad. Mesilastarus leidub uljaspäid, kes otsivad tundmatutelt korjealadelt uusi toiduallikaid. Teised putukad ootavad ja vaatavad, järgnedes "skautidele" alles siis, kui need on teatanud otsingute edust. Võib-olla leidub skaut-mesilaste geenides midagi ühist nende inimestega, keda veri sunnib benji-hüpetele ning muudele kaelamurdvatele ettevõtmistele?

Mesilaste geenid võivad avada uusi vaateid isegi inimeste tervisekäitumisele, kirjutas Nature. Nii kasvab mesilasema vaid sellest vastsest, keda ammed hakkavad toitma erilise nestega, mida teadlased kutsuvad "kuninglikuks püreeks".  See neste programmeerib mingil moel ümber vastse geenid. Võib-olla aitaks selle mehhanismi mõistmine ka aru saada, kuidas tekivad inimeste toitumishäired, näiteks ülekaalulisus.