10.10.2008, 00:00
Mets on vaese mehe kasukas
Siis, kui veel aega oli, tehti puidust nii majad kui ka astjad. Pikad
talved läbi aina uuristati ja õõnestati, tahuti ja
hööveldati. Nii mõnigi selline mees on veel elus, kellel
esimene mälestus isast on seotud puutöö helide ja
lõhnadega. Veel pole isaisade elu meist liiga kaugel. Paljud inimesed
igatsevad vanade aegade järele, kogudes iga säilinud killukest neist.
Tarbepuidu taaskasutamine on jõudu koguv trend. Puidule antakse teine
või kolmaski elu.
Vahel näib side metsaga küll
päästmatult peost libisevat. Oma igapäevast
kilekoti-linnaelu elades otsime aina kindlamat kaitset looduse eest.
Linnakeskkonnas tähendab loodus ju sodi, mida ei jõuta
piisavalt tõrjuda – õie- ja muud tolmu, lehti ja risu,
tulvavett või ootamatut talve.
Läbi linnakära
kostab aga tugevnev öko-ümin. Kõige
võõrandunumatel elualadel on öko kõige kuumemaks
(ja kallimaks) trendiks. Et säästa, peame rohkem maksma? Kuulen
saatuse parastavat naeru…
Kas pole hämmastav, kuidas
ebapopulaarsed ideed läbi löövad. Suitsetamise keelamine,
liikluse piiramine, maksude tõstmine, alkoholimüügi piirang,
mahe- ja ökokohustused jms. Mille tegelik tulemus peaks olema sama efektne
kui lapselt kommi ära võtmisel – kostma hakkab hale kisa,
mille peale tavaliselt tuleb komm tagasi anda. Aga otsused viiakse ellu ja kisa
jääb tulemata.
Vastupidi, uus olukord võetakse
omaks ja hakatakse sellele allumist nõudma ka naabritelt.
Disainis pole kliendile enam tähtsaim, kas asi töötab
või kas on ilus, vaid esimesena küsitakse, kas see on valmistatud
taaskasutatavast materjalist. Mitte seda, kas seda toodet kellelgi vaja
on, vaid kas selle võib ikka rahuliku südamega ära visata!
Ses mõttes on puit küll inimese parim sõber.
Vanamoodi puitu töödeldes ei lähe ju kildugi raisku –
ülejääk läheb lihtsalt ahju. Tänapäeva
kavalad puidutooted kipuvad aga sünteetilist vaiku sisaldama. Aga ega
sõbrast ikka vaenlast saa. Kui vahepeal võis ahju punasesse
raamatusse kanda, siis nüüd on tal järglane –
pelletikatel. Loodan siiski väga, et pottsepad enne välja ei sure,
kui ahi taasavastatakse.