Vääriselupaigad Rauno Volmar

Metsas käies on looduskaitseaktivist Renno Nellis (36) näinud põtra. Ta on jälginud, kuidas hundikari jookseb hääletul sammul üle tee. Ilves, kaval ja kartlik, peidab end inimese ragistamist kuuldes ära – suurele kassile võib peale sattuda pigem autoga sõites.

Kuid see, mida Nellis metsas üle langenud puude ronides tegelikult otsib, on sageli peaaegu nähtamatu: mõni tilluke oranžikas täpp vana haavapuu tüvel, mis muutub alles kakskümmend korda suurendava luubi all punaka mõhnsambliku erksateks pallikesteks, või end tillukeste valgete punktikestena ilmutav kuuse-nublusamblik saja-aastasel korpas puutüvel. On ka suuremaid liike, mis panevad Nellist leiu arhiveerimiseks innukalt GPSi järele haarama – näiteks tumeroheline kopsusamblik, mis justkui veealusest maailmast pärinevana ümber tüve väändub. Või siis torikseen roosa pessi „kõrvakesed“ langenud männi tüvel – kõvad ja mannavahukarva.

« Avalehele 18 Kommentaari