Mõni minut varem lõppenud, üle kahe tunni kestnud istungil nõudis ringkonnaprokurör Aro Siinmaa, et isa ja poeg Kaldat mitte mingil juhul kautsjoni vastu ei vabastataks, sest vabaduses olevat nad ühiskonnale ohtlikud.

Sel teisipäeval vabastas Tartu maakohus siiski Kaldad kautsjoni vastu vahi alt. Kautsjoni suurus oli mõlema puhul 120 000 krooni. Pealkirjad ajalehtedes ja veebiväljaannetes ei jäta just palju ruumi kõhklusteks: “Politseinikke peksnud pubiomanik lasti vabaks.” Mis siis toimus? Kes on need hirmsad “kurjategijad”?

Tartu mail vägivalda ei sallita

Nagu eespool mainitud, pääsesid mehed 120 000 kroonise lunaraha vastu vahi alt vabaks.

Prokurör Siinmaa teatas Ekspressile, et vägivallakuriteod ja eriti tänavakuritegevus on ohvrite jaoks üks vahetult häirivamaid kuriteoliike, millele tema tööpiirkonnas on alati kõrgendatud tähelepanuga reageeritud. Sageli on sellised õigusrikkujad ka vahistatud.

Austustvääriv suhtumine. Tõepoolest, Tartu korrakaitsjad on viimasel ajal just nimelt avalikus kohas vägivallatsemise eest võtnud vahi alla näiteks ridamisi allilmaautoriteetideks tituleeritud kurjategijaid.

Kuid Otepää juhtumi puhul ei saa me ju rääkida kurjategijatest, kes sihiteadlikult juhuslikke möödujaid peksid või – nagu “autoriteetide” puhul mõeldav – kelle kinninabimine oli ainult aja ja ajendi küsimus.

Mis siis ikkagi Otepää kesklinnas toimus? Miks pidi linnas hästi tuntud Raivo Kalda, kohaliku gümnaasiumi hoolekogu liige ja suusaspordi toetaja, kellele lisaks Oti pubile kuulub ka tuntud ööklubi Comeback ning kellest meedias on varem kirjutatud kui vetelpäästjast, kes päästnud kümneid inimesi, ründama linnas aega veetnud politseiametnikke?

Kuidas oli sellesse segatud tema poeg Siim, kes mõni aasta tagasi lõpetas hõbemedaliga gümnaasiumi? Miks asja menetlev prokurör on nii selgel veendumusel, et tegu on sedavõrd ohtlike persoonidega, keda põhimõtteliselt tuleb kuni eeluurimise lõpuni vahi all hoida? Eri osapooli kuulates jääb juhtunust vastuoluline pilt.

Pubiomanik kutsus toolivarastele politsei

Kui üritada Raivo Kalda kaitsjalt Tarmo Pilvelt saadud infot kasutades rekonstrueerida 25. juuli varahommiku sündmusi, siis oli nii, et Oti pubi omanik Raivo Kalda sai kella nelja ajal kelleltki kohalikult telefonitsi teate, et tema pubist on varastatud tool ning kaks meest on selle tooliga liikumas pubist eemale.

Pubi ise oli keskööst kinni, et selle välisterritooriumil asuvaid toole võtta, tuleb spetsiaalselt üle väikese heki ja aia küünitada või suisa aeda sisse ronida.

Niisiis, Kalda koos oma pojaga asusid tooli võtnud isikuid jälitama. Need tabati pubist umbes sajakonna meetri kaugusel asuva vallavalitsuse hoone juures haljasalal, kus mehed õlut rüüpasid, üks neist toolil istudes.

Advokaat Pilve sõnul teatasid Kalda ja tema kaaskond võõrastele, kes nad on ja kust, ning soovisid oma tooli tagasi. Ent nad saadeti pikalt.

Võõrad ei esitlenud ennast kui politseinikke (kaitsepolitsei ametnik Rain Vosman ja Tartu prefektuuri politseinik Aigar Kesas), kuid mainisid, et oskavad pubiomanikule korraldada tõsiseid probleeme. Saanud sellise suhtumise osaliseks, tõukasid Kalda ja tema kaaskond toolil istunud politseiametniku maha, et võtta jõuga see neetud tool, seejärel helistati neljal-viiel korral politseile ning seni, kuni politsei saabus, hoiti mehi kinni.

“Mingit kaklust minule teada oleva info kohaselt ei olnud,” märgib advokaat Pilv.

Kuigi Otepää politseijaoskond asub sündmuskohast mõnekümne meetri kaugusel, saabusid korrakaitsjad kohale alles neljakümne minuti pärast. Nad olid parasjagu viibinud Elvas.

Tooliga kinni võetud kaks meest anti politseile üle, advokaat Pilve teada tuvastati neil joove. Kaldad lasti koju. Järgmisel hommikul tegi Siim Kalda politseile avalduse toolivarguse kohta.

Asfaldile pikali ja käed raudu

25. juuli pealelõunal saabusid prokurör isiklikult ja erariietes operatiivtöötajad Kaldatele kuuluvasse pubisse. “Raivo Kalda, kuigi ta ei osutanud mingit vastupanu, pandi seal kõigepealt külastajate silme ees asfaldile pikali ning seejärel käed kinni, ka pojal pandi käed raudu ning viidi minema,” räägib advokaat Pilv.

“Ma arvan nii, et kui Kaldad poleks politseisse avaldust teinud, poleks toimunud rohkem midagi.”

Ehk teisiti öeldes – kui poleks tehtud avaldust kuriteo kohta, milles osalised on politseiametnikud, poleks ka toimunud nii jõulist politseioperatsiooni Kaldate vastu. Kas tõesti kaitstakse selliste meetoditega vintispäi Otepääl nõmetsenud politseiametnike mundriau? Selmet karistada neid, tehakse vägisi süüdi mees, kes talle kuuluva vara tagasi võttis ning vargad politseile üle andis.

Näiteks advokaat Aivar Pilv, kes selles loos kaitseb Siim Kaldat, märgib Ekspressile saadetud kirjas:

“On suhteliselt erakordne isikute vahistamine olukorras, kus neile on esitatud kahtlustus omavolis. Üldjuhul sellise süüteoga kahtlustuse alusel tõkendit vahi all pidamine isikute suhtes, kellel on alaline töö- ja elamiskoht, kes õpivad, kellel puudub varasem karistatus, ei kohaldata.”

“Antud asjas on ilmne, et sellist tõkendit on prokurör vajalikuks pidanud eelkõige seetõttu, et väidetavateks kanntanuteks osutusid politseinikud. Sellele viitab ka ebaproportsionaalne ja põhjendamatu jõudemonstratsioon isikute kinnipidamisel, mida oleks tavaolukorras lahendatud kutsega politsei juurde menetlustoimingute läbiviimiseks.”

Prokurör: politseinikud ei varastanud tooli

Prokurör Siinmaal on risti vastupidine pilt. Tema sõnul anti kahele politseinikule, kes tõepoolest osalesid konfliktis eraisikutena ning ametnikena end ei esitlenud, vastu vahtimist enne, kui nad midagi öelda jõudsid.

Otepää kesklinnas toimunu jääb mitme turvakaamera vaatevälja. Nende salvestisi näinud prokurör ütles, et südaööl ilmusid Oti pubi juurde tõepoolest mingid mehed, kes sealt tooli kaasa võtsid ning hiljem seal kõrval magama heitsid.

Vastu hommikut sattusid sinna politseinikud Vosman ja Kesas, kes kella poole viie ajal saatsid pikutajad taksoga koju. Seejärel võtsid nad tooli ning hakkasid sellega üle lipuväljaku kõndima, sest neile öeldi, et tool pärineb nimelt ööklubist Comeback (mis asub mõnisada meetrit eemal), mitte Oti pubist. Seepärast liikusidki nad pubist eemale.

Mis puudutab järgmise päeva sündmusi, siis ülemäära jõulist action’it, millele viitavad Kaldate kaitsjad, prokuröri hinnangul ei toimunud.

Miks pidas prokurör Raivo ja Siim Kaldat sedavõrd ohtlikeks kurjategijateks, et arvas vajalikuks neid eeluurimise ajaks vahi alla võtta ega soovinud, et mehed kautsjoni vastu vabaks saaks?

Siinmaa osutab varasemale, hetkel kohtus olevale kriminaalasjale, kus vanemale ja nooremale Kaldale on samalaadse kuriteo kahtlustus esitatud ja kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

“Et tõkendi üheks peamiseks eesmärgiks on uute kuritegude vältimine, andis uus kahtlustus alust arvata, et seni kehtinud tõkend ei ole olnud piisav. Samale seisukohale asus ka eeluurimiskohtunik, kes otsustas kahtlustatavad vahistada,” teatab Siinmaa.

Kinnisidumine uusaastaööl

Raivo ja Siim Kaldat ning veel kahte kaasosalist süüdistatakse 2008. aasta 1. jaanuari varahommikul Otepääl asuvas ööklubis toimepandud omavolis. Nad kasutasid kolme klubi külastaja suhtes vägivalda ning sidusid nad kinni. Süüdistatavad ei andnud politseile kinnipeetavaid üle ega tuvastanud nende poolt toime pandud võimalikku süütegu. Kriminaalmenetluse käigus selgitati, et vägivalla ega ebaseaduslike turvavahendite kasutamiseks süüdistatavatel põhjust ei olnud.

Aga Raivo Kalda kaitsja Tarmo Pilve sõnul arenesid tol uusaastaööl sündmused selliselt, et mingid tegelased märatsesid ööklubis (mis kuulub Kaldale). Rikkusid avalikku korda, norisid tüli, lõhkusid nõusid, solvasid kõrvalseisjaid. Tagatipuks tungisid ühele ööklubis viibinule kallale. Kui Kalda tuli koos turvameestega tüli lahendama, siis löödi ka tema pikali.

“Märatsejad peeti seepeale kinni, kutsuti välja politsei, kellele laamendajad ka üle anti. Ja seda asja on kvalifitseeritud omavolina,” kirjeldab Pilv. Aasja uurimist juhtinud prokurör Milvi Väin Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga osakonnast kinnitab, et pakkus pooltele (kahtlustatavad ja kannatanud) leppimisvõimalust, mis aga “mõlemapoolse tõrkumise tõttu” kuhugi ei jõudnud.

Nüüd on sellestsamast varasemast juhtumist saanud argument, millele viidates võib isa ja poeg Kaldat pidada eriti ohtlikeks. Siinkohal veel üks huvitav märkus – Tarmo Pilve sõnul oli selle uusaastaöömadina üks kannatanutest Vosmani ja Kesase hea tuttav – samuti Rõngust pärit mees. Küllap annab kohus segasele loole õiglase lahendi. Ent on veel mõned detailid, mis silma hakkavad. Miks menetletakse juhtumit Tartus, mitte prokuratuuri Valga osakonnas, kelle tööpiirkonda Otepää jääb? Miks lahendatakse banaalset tänavatüli meetoditega, mis oleksid kohased organiseeritud kuritegevuse ohjeldamiseks? Või on organiseeritud kuritegevus Lõuna-Eestis taandunudki tänavakakluste tasemele, jättes politsei eriüksusele terava vormi säilitamiseks vähe võimalusi?

Võib-olla on kogu see lugu lihtsam, kui tundub. Ühe Otepää elu hästi tundva inimese sõnul on Raivo Kalda selline mees, kes kipub probleeme kätega lahendama.