Kohtuseinte vahel lõpplahenduse saav Andrus Veerpalu dopingujuhtum on hoolimata rahvusvahelise spordiarbitraaži otsusest — olgu see siis süüdi- või õigeks mõistev — valanud kogu Eesti suusaspordi üle musta värviga.

Isegi kui Veerpalu saab täna Šveitsis Lausanne’is algaval protsessil õiguse, ei vähenda see lähiaastail lähiriikidest tulevaid kahtlustavaid või hukkamõistvaid pilke Eesti suusatajate suunas. Isegi kui paljude aastate vältel Veerpalule tugitoolis kaasa elanud tuhanded kaasmaalased kuulutavad veel tänagi veendunult, et usuvad Andrust, ei luba selle juhtumi lahendus spordikohtus alustada Eesti suusaliidu ja suusatamise maine parandamist valgelt lehelt.

Medalid andsid juttudele hoogu juurde

Meie kahjuks räägib näiteks minevik endises NSV Liidus. Skandinaavia suusaüldsuse silmis olime juba enne Veerpalu dopinguskandaali kahtlusi äratav endine idabloki riik. Kui Veerpalu, Jaak Mae ja Kristina Šmigun-Vähi hakkasid medaleid kokku kühveldama, andsid need suusamaailma tagatubadejuttudele ainult hoogu juurde. Torino olümpial 2006. aastal polnud üksnes skandinaavlased need, kes küsisid minult üle päeva: „Kas sa usud tõesti Eesti suusatajate puhtusesse?”

Veerpalu juhtum avas Eesti tugitoolisportlaste silmad — nüüd mõistavad isegi koduperenaised, et tippspordis käib mäng lubatu ja lubamatu piiril ning edu ei taga üksnes maatoit, Väikesest Munamäest liivakotiga üles jooksmine ega vähese jutuga eeskujuliku pereisa paipoisilik käitumine avalikel ülesastumistel. Aga paljud neist tahavad endiselt suusakangelast uskuda, sest kujutavad endale ette, et Veerpalu konkurendid pole ilmselt samuti puhtad ja kadedad rivaalid on meile lihtsalt liiga teinud.

Eesti suusaliidus on taas ärevad päevad. Kätte on jõudnud aeg, mil aastaid erakordse lahkusega hiilanud suusaliidu peasponsorid Swedbank, Saku õlletehas ja EMT peavad teatama, kui suurte summadega nad järgmisel hooajal suusaliitu toetavad ning kuidas seda raha tuleks jagada. Kuna nimetatud ettevõtete taga on välismaised omanikud, avaldaks Veerpalu süüdimõistev kohtuotsus nende käitumisele kindlasti olulist mõju.

Rootslastele kuuluv Swedbank, Rootsi ja Soome omanikele toetuv EMT ja taanlaste kontrolli all olev Saku ei saa lubada, et promovad end Eestis dopingujuhtumiga määrdunud spordiala tippude abil. Suusaliidul läks rahaliselt raskeks juba eelmisel hooajal ning võib juhtuda, et Val di Fiemme MM-iks valmistumisel peavad Eesti tippsuusatajad veelgi kokkuhoidlikumalt läbi ajama kui möödunud talvel.

Veerpalu skandaal õpetas sedagi, et Eesti sport vajab üheselt mõistetavaid mängureegleid, kuidas nii riik, olümpiakomitee kui ka alaliit peaksid dopingujuhtumi korral käituma. Veerpalu asjas seisukohta esitades ei suutnud otsustajad jääda neutraalseks, vaid lähtusid väljaütlemistes aastatega talletatud positiivsetest emotsioonidest nagu enamik suusamehe fänne.

Selles valguses, et rahvas usub ustavalt oma suusasangarit, polnud üldse üllatav, et Veerpalu sai kultuurkapitalilt olümpiavõitjale makstavat toetust veel isegi aastapäevad pärast positiivse dopinguproovi avalikuks tulemist. Küsimusele, miks eelmisel kevadel dopingukaristuse teeninud kahekordne olümpiavõitja alles tänavu toetusest ilma jäeti, vastas olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise aprillis: „Sellepärast, et see otsus tehakse kord aastas. Eelmise aasta toetus määrati juba 2011. aasta kevadel.” Kommentaarid on liigsed.

Veerpalu uskujate armeed juhtinud suusaliidu niiditõmbajad tegid puust ja punaselt ette, kuidas ei tohiks kriisiolukorras käituda. Selle asemel, et alguses vassida ja varjata ning seejärel kolmeaastast dopingukaristust kandva sportlase poolele asuda, tulnuks suusaliidu juhtidel säilitada neutraalne hoiak.

Mis saab Alaverist?

Veel tänavu jaanuaris Otepää MK-etapil lasti Veerpalul Eesti koondise rõivais avalikkuse ees ringi silgata ja koondislasi suuskade valimisel aidata. Treener Mati Alaver märkis isegi toona, et Veerpalu peaks Eesti suusatamise huvides rohkem ära kasutama. Suusaliit oli aga paraku taas ämbrisse astunud — juuni alguses selgus, et Veerpalu kolmeaastane võistluskeeld hakkab alates 21. jaanuarist 2012 kehtima nullist, kuna vastavalt WADA koodeksile ei tohi sportlane võistluskeelu ajal osaleda mingil viisil ROK-i või rahvusliku spordialaliidu võistkonnas võistlusel või tegevuses.

Ärevad päevad on mõistagi ka treener Alaveril, kelle tulevikku Veerpalu juhtumi lahend spordikohtus otseselt puudutab, kui uskuda suusaliidu presidenti Sandor Liivet. Suusaliidu juhid, kes ei suutnud Alaveri eelmisel aastal koondisest kõrvaldada, võtavad südame rindu ja teevad seda ilmselt siis, kui Veerpalu peaks süüdi jääma ka spordikohtus. Kui Veerpalu mõistetakse Lausanne’is õigeks, pakutakse Alaverile aga taas koondise peatreeneri tooli.

Kõige raskem on loomulikult Veerpalul endal. Mul on kahju, et ta lasi viimase pooleteise aasta jooksul enda eest kosta ka neil inimestel, kes polnud kas piisavalt pädevad või huvitusid peaasjalikult vaid oma naha päästmisest. Keeruline aeg alates positiivse dopinguproovi ilmsiks tulekust ja kinnimätsimisest kuni tänase päevani võinuks Veerpalul kulgeda palju rahulikumalt.

See juhtum õpetas meile kõigile, et alati tuleks jääda ausaks ja objektiivseks. Ka põlvini kuses olles, kui laenata skandaali ühe peaosalise mullukevadist määratlust raskest olukorrast.
Istungi algusVeerpalu ootab Lausanne’is ees vähemalt kaks pikka kohtupäeva

Täna Lausanne’is rahvusvahelise spordiarbitraaži ette astuv Andrus Veerpalu loobus enda esindaja Aivar Pilve vahendusel kommentaaridest Eesti ajakirjandusele. Ka Pilv ise oli eelmise nädala lõpus sõnaaher, viidates rahvusvaheliste reeglitele ja oma kliendi, Veerpalu soovile enne istungit võimalikult vähe sõna võtta.

Eesti Päevalehel ja Delfil on täna kell üheksa hommikul Lausanne’is algava spordiarbitraaži istungitest teada vähe. Meie andmetel on ette nähtud kaks pikka tööpäeva, mis esmaspäeval ja teisipäeval kestavad peaaegu 12 tundi. Vajaduse korral jätkub istung ka kolmapäeval, aga seda juhul, kui esimesed kaks päeva ei pole osapoolte ärakuulamiseks piisavad.

Veerpalu tiimis on üheksa inimest, nende seas juristid, teadlased Eestist ja mujalt maailmast ning tõlk, et Andrus saaks end võimalikult vabalt ja täpselt väljendada.

Nii Veerpalu kui ka suusaliit pole seni täpsustanud, kes ja kui suures ulatuses katab dopinguskandaaliga seotud advokaadikulud. Seda ei õnnestunud EPL-il ja Delfil ka enne Lausanne’i sõitu teada saada. Pelgalt neljapäevane reis Lausanne’i maksab tagasihoidlike rehkenduste kohaselt vähemalt 10 000 eurot.

EPL-i ja Delfi esindajana on Lausanne’is fotoreporter Ilmar Saabas.

Urmo SoonvaldKommentaarAivar Pilv
advokaat

Viimased kuud on olnud pingelised ja kõik olulised küsimused on käsitlemist leidnud. Nüüd jääb üle kohtuvaidluses FIS-iga vastastikku omavahelisi seisukohti ja vastuargumente käsitleda.

Peame jääma selle vaidluse raamidesse, mis meil on olnud. Mingisuguseid väga üllatavaid ja uusi argumente ei saaks ma siin kaamerate ees [Pilv andis kommentaari eile Tallinna lennujaamas] enne kohtumenetlust käsitleda, aga kindlasti on see vaidlus läinud palju detailsemaks ja palju nüansirohkemaks, kui see oli algusetapis. On kindlasti küsimusi, mis alguses on olnud rohkem tagaplaanil ja tänaseks rohkem esile kerkinud. KronoloogiaAndrus Veerpalu dopingujuhtum

29. jaanuar 2011 — Andrus Veerpalult võetakse Otepääl dopinguproov, mis osutub hiljem positiivseks.

23. veebruar — Eesti suusaliit saadab pressiteate, et kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu lõpetab sportlaskarjääri.

6. aprill – WADA laboris avatakse Andrus Veerpalu B-proov.

7. aprill — Eesti suusaliidu pressikonverents, kus tunnistatakse, et nii Veerpalu A- kui ka B-proov olid positiivsed.

21. juuni — suusaliidu presidendiks valitakse Sandor Liive, Toomas Savi enam ei kandideeri.

23. august — FIS-i dopingukomisjon langetab Veerpalu apellatsiooni kohta lõpliku otsuse, mis jätab jõusse positiivseks osutunud dopinguproovi tulemused ja määrab sportlasele kolmeaastase võistluskeelu.

12. september — Veerpalu ja tema kaitsetiim vaidlustavad karistuse ja saadavad apellatsiooniteate rahvusvahelisse spordiarbitraaži.

31. oktoober — Eesti suusaliidu peasekretär Jüri Järv lahkub ametist ja peatreener Mati Alaveri volitused peatatakse.

26. november — suusaliidu peasekretäriks valitakse Margus Hernits.

20. jaanuar 2012 — Veerpalu on Otepää MK-etapi ajal Eesti koondisele abiks ja kannab koondise logodega dressi.

4. juuni — FIS teatab, et Veerpalu võistluskeeld algab nullist.