20.03.2009, 00:00
Mida sisukat loeks Tammsaare?
Ajakirjade Kirjastus reklaamib oma tooteid omapärase nipiga, vastandudes
Eesti kirjandusklassikule A. H. Tammsaarele, oma tooteid muidugi mõista
esile tõstes ja paremaks pidades.
Reklaamis on Tammsaare
portreega kahekümne viie kroonise rahatähe alla trükitud
loosung: “Lugeda pole nagu midagi ja pilte ka vähevõitu?
Vaheta see sisukama vastu!” Mõte on siin konkreetselt selles, et
tellides saadki kahekümne viie krooni eest kätte kuukirja, mis poest
ostes võib maksma minna peaaegu poole rohkem. Ja et mida selle
rahatähe pealt tõesti nii väga lugeda ongi, pilte ka ainult
kaks, üks esi- ja teine tagaküljel.
Nojah, seda
rahatäheloogikat võib ju täitsa mõista ja vaimukakski
pidada.
Aga lisaks sisaldab Ajakirjade Kirjastuse reklaam tugevalt
provokatiivset külge, üritades viia tarbija mõtted sellele, et
äkki ongi nende välja pakutud klantsivad kuu- ja nädalakirjad
sisukamad kui Tammsaare teosed, kus tõepoolest pildid tihtipeale
üldsegi puuduvad. No kas tõesti?
Terve
mõistusega inimene ennast sellise valiku ette ilmselt ei sea. Aga kui
palju on meie tarbimisühiskonnas säilinud tervet mõistust?
Mõne arvates majanduskriis siiski avitab ja rahvas hakkab
pöörduma senisest rohkem põhiväärtuste
juurde.
Teisest küljest jälle oleks silmakirjalik
väita, et näiteks Kroonika ja Sirp ei täienda teineteist, kuigi
me enamasti seda avalikult ei tunnista. Tegelikult ju – kui
jätad neist ühe lugemata, võib su maailmapilt muutuda
vildakaks, vajuda kaldu ettearvamatus suunas. Võib-olla ka Tammsaare
loeks mõlemat. Mine sa tea.
Mida on kuskil ajalikku, mida
ajatut, seda näitab ilmselt kõige paremini aeg ise. Aga valida ja
otsustada võib sellegipoolest igaüks.