Mida tahab alligaator?
Kümme sammu laiust ja kakskümmend sammu pikkust. Betoonpõrand. Roostepruunid trellid. Just sellistes puurides elavad paljud Tallinna loomaaia asukad - suured karud ja tiigrid, erinevad sarvilised ja tiivulised, mõned ahvid. Möödunud nädalal võttis valitsus vastu aga uue määruse, mis ütleb täpselt, mida on vaja loomaaialoomal, et tema elu oleks võimalikult looduslähedane. Loomaaia zooabidirektor Vladimir Fainštein jalutas Ekspressiga loomaaias ja seletas, miks on Dagestani tuurile vaja küngast ja šimpansile köit ning miks pole Tallinnas näiteks kaelkirjakut või isegi kõige tavalisemat halli hunti.
* TAHAB RONIDA Dagestani tuur nühib sarvepaari vastu suurt puupakku ja ajab end siis traataia najale püsti. "Neil on võimalikult palju ronida vaja," selgitab Fainštein. Pisike paekivikuhi puuri nurgas ei anna tuuriperele praegu just erilist ettekujutust oma tõelistest eluviisidest. Fainšteini sõnul pole kaljukitsedel ka oma kivistes puurides häda midagi - nad sigivad ka seal väga hästi. Tallinnas on üks parimaid kaljukitsede kollektsioone. Kevadeks kolivad nad kõik uude elupaika - alpinaariumisse, kus nad võivad künkal turnida nii palju kui kulub.
Kui kitsedele on ronimisvõimalus ruumi suurusest tähtsam, siis piisonitel on näiteks elementaarne karjatamise vajadus. Nemad on juba oma vanadest asfaldiga sillutatud latritest suurele rohumaale kolinud.
Üht loomaaedade lemmikelukat, kaelkirjakut ei saa Tallinna loomaaed ka parima tahtmise juures endale praegu lubada. "Kaelkirjakule on vajalik väga kõrge köetav ruum. Ta võib kasvada kuni kuue meetri pikkuseks!"
* PURIKAS EI KÕLBA Sõralistele peaks joogivesi alati kättesaadav olema. Varem tähendas see, et talitajad tassisid ämbrite ja voolikutega elu eest loomadele vett ette. Aga külma talvega jäätus see ära ja purikat hirved juba limpsima ei hakka. Nüüd on buhhaara hirvede uues aedikus aga soojendusega automaatjootja.
* PEITU KAS VÕI OKSARÄGASSE Valgesaba-okassiga peab tähtsaks varjumisvõimalust. Varjuda tahavad ka mõned linnud - näiteks faasanid. Varjumisvõimaluse loomine ei pea olema sugugi kulukas - faasanipuuridesse on istutatud selleks puid-põõsaid, aga piisab ka lihtsalt oksarägast puurinurgas.
* PLASTMASSIST KANISTER JA PALGIJUPID Inimahvidel on kõige rohkem vajadusi. Loomaaias elab kolm šimpansit ning tänaseks on nad neist vanadest betoonpuuridest pääsenud troopikamajja. Suvel võivad nad hullata tehissaarel, kuhu on ehitatud võimas kaadervärk ronimispuude ja -köitega. Aga Fainštein ütleb, et see aedik ei ole veel lõplik. "Nad on nutikad elukad, neil oleks veelgi rohkem vaja köisi ja niisuguseid vahendeid, mis aitaks neile leida võimalikult palju tegevust." Inimahvid on ka väga sotsiaalsed loomad, kellele on vaja suhtlust liigikaaslaste või inimestega.
Praegu on šimpanside talvepuuris mänguasjaks suur roheline plastmassist kanister. Ka mõned teised loomad hindavad mänguasju, aga peab vaatama, et nad endale leludega viga ei teeks või neid ära ei sööks. Näiteks elevandid mängivad palgijuppidega. "Ühelt poolt on see ju hea, aga teisalt võivad nad selle palgi või kivi ühel hetkel külastajate poole visata..."
* SUURED LOOMAD VÄIKSES PUURIS Kõige kurvem on külastajatel vaadata tillukestesse puuridesse surutud karusid ja suuri kaslasi. Fainštein ütleb siiski, et nende pidamise tingimused vastavad hetkel miinimumnormidele. "Muutunud on inimese ettekujutus sellest, kus ja kuidas looma pidada." Fainštein käis hiljuti ühel koosolekul, kus arutati, kuidas muuta jääkaru elu võimalikult looduslähedaseks. "Ja leiti, et tuleks teha selline jääkarupuur, kus oleks pool aastat pime, ei oleks mitte ühtegi taime... ja sellega juba eriti ei nõustutud. Inimene tahab, et oleks rohi ja põõsad."
Karudele - ja muide ka tiigrile! - meeldib väga ujuda. Praegu on karudel väikesed basseinid, kuhu nad vaevalt mahuvad. Tegelikult peavad karud ka ronida saama.
Ehitada on kõvasti vaja. Näiteks tavalist halli hunti ei saa loomaaias praegu pidada. "Hunt on väga liikuv. Me ei saa teda hoida 10-20 ruutmeetri peal."
Isegi üsna uus paksunahaliste maja vajab juurdeehitust. "Isasele on eraldi ruumi vaja. Looduseski ei ela elevandipull emastega koos."
Kellele mida?
Kaapida tahavad: sipelgasiil, vombat, vööloom, aguti, okassiga, viiksjänes, ümiseja, tuhnik, fennek, skunks, viskatša, korsak, mäger, punarebane, hüään.
Ronida tahavad: rebaskuusu, puiskänguru, soomusloom, tamandua, laisik, pakaraana, nirk, kärp, kasskaru, pesukaru, pudikass, ninakaru, panda, biruang.
Varjuda tahavad: Kukkurkurat, šimpans, gorilla, metskass, ilves, puuma, lõvi.
Basseini on vaja: nutria, kapibara, naarits, kääbusudras, saarmas, jääkaru, jõehobu, pingviin, pelikan, kormoran, flamingo, püüton, anakonda.
Allikas: Vabariigi valitsuse määrus. Nimekiri ei ole täielik.
