SILMA EI PAISTA: Hyundai Grandeuri disain sarnaneb veidi väiksema Sonata omale, suuremat pikkust reedavad kolmnurkaknad tagauste ja tagaakna vahel. Toomas Vabamäe

Grandeur – kõlab šikilt, eks ole? Midagi väga prantsuspärast peab see olema, ja midagi suurt. Sõnastik ütlebki: grandeur on prantsuse keeles suurus, suursugusus, üllus.

Mnjaa, paremat nime ühele autole oleks raske leida. Teisalt ei saa nii suursugust sõna kinnitada igasuguse sõiduriista külge. Korea päritolu Grandeur tekitab kõhklusi ja kahtlusi, kuid proovisõidu järel võin tunnistada: pole häda midagi. Euroopa noobelautodele pole Hyundai Grandeurist otsest konkurenti karta, aga ega teda selleks tehtudki. Konstruktorite silme ees terendasid Ameerika avarused, kuid tulemus sai selline, mida ei põlata ära ka vanas maailmas.

Viimne mohikaanlane?

Püüame kõigepealt paika panna, kellega Grandeur ostjate soosingu pärast üldse võistleb. 490sentimeetrine üldpikkus seab ta suurte sõiduautode kilda ning lubab Grandeuri võrrelda näiteks Audi A6ga. "MIDA?" kuulen juba solvunud hääli. "Võrrelda mingit riisiveskit audiga!" Rahu-rahu! Siililegi selge, et Hyundail jääb tublisti puudu Audi ja teiste nooblimate markide mainest. Pealegi, jutt käib ainult sentimeetritest.

Euroopas juhtus nii, et selle suurusklassi hõivasid viimase kümne aasta jooksul pea täielikult luksusmargid: Audi, BMW, Mercedes, sekka ka Jaguar ja Volvo. Opelil kadusid Omega ja Senator, Fordil Scorpio, Renault’l Safrane. Volkswagen hüppas Phaetoniga kohe luksusklassi, itaallastelt ei tulnud midagi mõistlikku. Viimaste seas kadusid müügilt Nissan Maxima ja Toyota Camry, jättes ainsaks ja viimaseks mohikaanlaseks Peugeot 607. Kellegi teisega Grandeuril õieti võistleda polegi. Ameerikas on lood teised – seal eelistavad ostjad just nimelt seda sorti sõidukeid ning eelmainitud Camry on jänkimaal enimmüüdud sõiduauto. Kuid eks leidu meilgi suurtele "mittenooblitele" autodele publikut, kui vaid õiget asja pakkuda.

Ruum ja kvaliteet

Millega Grandeur siis rõõmustab? Põhiliselt ikka ruumiga, mis välismõõtmeid arvestades pole ka eriline ime. Kuna mootor asub ristiasendis ja veavad esirattad, on kabiingi erakordselt avar. Tagaistmel on tunne nagu mõnes väiksemas limusiinis. Autos istudes ei jää märkamata, et koostetööd on tehtud väga hoolikalt. Lakoonilise joonega sisedisain ei riiva samuti silma, isegi puidumustriga ehisliistud sobivad muude lahendustega ilusti kokku. Kui miski häirib, siis vaid lülitid – need näevad välja liiga odavad, ehkki silmakriipivad valged kirjad asendati märksa mahedama helehalliga. Lüliteid ja nuppe pole ka ülearu palju, nii ei teki kunagi vajadust mõnd harvemini kasutatavat juhtorganit nurgataguseid mööda taga otsida.

Pakiruumi 523-liitrine maht ei pretendeeri uuele maailmarekordile, ent ajab asja täiesti ära. Küll aga võib autopärast välja lugeda tegijate suhtumise oma loomingusse. Pakiruumi viimistlus on tehtud samasuguse hoole ja põhjalikkusega nagu kabiini oma, millegi kallal norida on võimatu. Selle asja nimi on kvaliteet. Täiesti tõsiselt – saksa ajakirja Auto Bild tänavuses kvaliteediraportis pälvis Hyundai neljanda koha. Eespool olid vaid jaapanlased, seljataga aga kõik kuulsad Euroopa margid.

Kõik tuleb kaasa

Hyundai tuntud headuse hulka kuulub ka rikkalik põhivarustus, mis teeb ka 569 000 kroonise hinna "seeditavaks". Grandeuri puhul vastab loosung "kõik hinna sees" ka asja sisule. Ainus hinnakirjas leiduv lisa on pärlmuttervärv. Saksa noobelautodega harjunud pilk leiab detailides siiski päris palju erinevusi, kuid enamik neist on tasemel "selle parkimisradaril on ainult neli andurit, aga A, B, või C omal kaheksa". Näiteks ei tunne Grandeuri raadio RDS-signaali, kuid vaevalt selle pisimugavuse puudumine kellegi ostuotsust kallutada suudab.

Teisalt pole ostjal ka suurt midagi valida, kui kere värv välja arvata. Edasiviiv jõud tuleb 3,3-liitriselt V6-lt, sellega hästi kokku sobitatud automaatkäigukastis on viis käiku. Mootor pole omasuguste seas kaugeltki võimsaim (235 hj) ja kuus käikugi on selles klassis normiks, kuid muretut kulgemist need pisipuudused ei sega. Nii vedrustuse kui ka rooli võib liigitada täiesti euroopalikeks, ent mis tahes sportlikud alatoonid puuduvad täielikult.

Linnapildis püüab Grandeur jääda märkamatuks. Esimesel pilgul võib Grandeuri väiksema Sonataga ära vahetada, kindlaks erinevuseks on vaid väike kolmnurkaken C-piilaris. Üsna silmapaistmatus välisdisainis võib leida sarnasusi kümnete tuntud mudelitega, vaid tagarataste kohal algav "õlajoon" lisab pisutki individuaalsust.

 

Hyundai Grandeur 3.3 V6

Disain

3

Tehnika

4

Kiirus

5

Nauding

4

Praktilisus

4

Hind

3

Mulje: Kui sellistele autodel üldse ostjaid leidub, peaksid nad Grandeuri peale tormi jooksma.