“Eesti loo” koostamisel polnud kavas lihtsalt reastada kuulsaid kirjanikke. Mõte oli raamatute abil jutustada kogu teadaolev eestlaste ajalugu. Milliste teostega, on arutamise koht. Akadeemia ja Päevalehe rahvas vaidles kaua. Valik jäi lõpuks selline, nagu sarjast näha.


Kas Tammsaare mõne teose avaldamine sarjas jutuks ei tulnud?



Ka Tammsaare oli meil kavas. Otsustavaks sai Tammsaare autoriõigusi omava kirjastuse vastuseis meie soovile teda sarja autorite sekka lisada.


Miks on 50 raamatu hulgas vaid neli naisautori romaani – Aili Helm, Aino Kallas, Viivi Luik, Ene Mihkelson? Kas “Eesti lugu” ei ole nii pigem “Eesti meeste lugu”? Siin võiks ju olla Reed Morn, uuemast ajast Aimée Beekman, Lilli Promet, Maimu Berg, Mari Saat?



Sarja koostamise printsiip oli Eesti ja eestlaste ajaloo võimalikult ühtlane ja täielik katmine.


Mingeid muid lävendeid me ei kasutanud. Seda, et nimekirja saaks palju kuulsaid autoreid või et mees- ja naiskirjanikke oleks võrdselt, eraldi ei jälginud. Kaalusime ka mainitud naisautoreid, kuid iga kord eelis­tasime nimelt ajaloosündmustele keskenduvaid teoseid olmekirjandusele. Muide, Aili Helmilt on kolm romaani: “Kuradil ei ole varju”, “Vägivallamaa” ja “Režiim – see kõlab uhkelt”.