Miks ei ole Tallinn Euroopa Rohelise Pealinna kandidaat?
Jüri Ratas, kel õnnestus idee linnapeana 2007. aastal Euroopasse viia, jääb teema kommenteerimisel tagasihoidlikuks.
„See oli võimas sõnum Tallinna linna poolt Euroopale. Palju on neid ideid mis on Eestist tulnud ja üle-Euroopaliseks läinud. Ma olen õnnelik, et see idee hakkas elama," ütles Ratas.
Ratas märkis, et pole kunagi arvanud, et Tallinnast peaks kohe saama Euroopa Roheline Pealinn. „Olen öelnud - kõige varem 2018. aastal, kui Kadrioru park saab 300 aastaseks, võiks Tallinn selle tiitli saada. Aga miks konkreetselt ei kandideerinud, küsige abilinnapea Deniss Borotšilt," ütles Ratas.
Samas - kui Ateena tuli välja Euroopa Kultuuripealinna algatusega, sai esimeseks kultuuripealinnaks just Ateena.
Deniss Boroditši selgituste järgi ei ole Tallinna kandideerimine ajaliselt kindlaks määratud. „Linn peab tundma, et nüüd oleme valmis. Tegelik kandideerimise aeg sõltub meist endist - milliste otsuste kaudu me oma linna suuname ja kuhu need otsused välja viivad," vihjas Boroditš sellele, et linn ei ole täida lihtsalt Rohelise Pealinna kriteeriume.
Euroopa Rohelise Pealinna auhinna eesmärgiks on tunnustada linnu, mis on jätkuvalt panustanud kõrgete keskkonnastandardite saavutamisele, julgustada linnu vastu võtma pikaajalisi säästva arengu põhimõtetele vastavaid otsuseid ja olla sellega teenäitajaks teistele linnadele.
Euroopa komisjoni kohaselt võib Rohelise Pealinna tiitlile kandideerida linn, kus linna arengus on süsteemselt järgitud jätkusuutlikuse põhimõtteid. Tasakaalustatud ja keskkonahoidliku arengu indikaatoriteks on:
- Panus kliimamuutuste vältimiseks
- Kohalik transport
- Avalike kohtade kättesaadavus
- Õhu kvaliteet
- Müra
- Jäätmete käitlemine
- Vee kasutamine
- Heitvee käitlemine
- Kohaliku omavalitsuse keskkonnapoliitika
- Säästev maakasutus
Indikaatoritele vastavust hindab kümneliikmeline komisjon, mille põhjal teeb otsuse žürii, kuhu kuulub ka Jüri Martin Eesti Teaduste Akadeemiast.
Boroditši sõnul vastab Tallinn kindlasti mõne indikaatori osas nendele nõuetele. „Euroopa Rohelise Pealinna puhul jälgitakse linna arengut viimase kümne aasta jooksul, mis võib saada takistuseks Tallinna puhul põhjaliku analüüsi koostamiseks. Meie poolt ellu viidud keskkonnaprojektid on olnud Euroopas eeskujuks, näiteks Pääsküla prügila sulgemisprojekt, ja loodetavasti osaleme ka tulevikus projektides, mis on innovatiivsed ja teedrajavad," ütles Boroditš.
Järgnevatel aastatel tuleb tema sõnul koguda ja süstematiseerida keskkonnainfot nii, et meil oleks võimalik esitada põhjalik ülevaade keskkonnaseisundi muutustest nii minevikus kui koostada prognoosi lähiaastateks.
Oma taotlustes peavad linnad esitama keskkonnaalaseid saavutused, keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatud meetodite kirjeldused, tulevikunägemused linnast ning võetud kohustused. Lisaks peavad linnad esitama konkreetse plaani, kuidas oma kogemusi teistele linnadele edasi anda.
Taotluste läbivaatamisel pöörab komisjon suurt tähelepanu linnade viimase kümne aasta keskkonnaseisundile vastavalt eelpooltoodud indikaatoritele. Oluline on ka rakendatud meetmete efektiivsus ja tulevikus rakendatavate meetmete innovatiivsus.
Euroopa Rohelise Pealinna kaheksa finalisti on Amsterdam, Bristol, Copenhagen, Freiburg im Breisgau, Hamburg, Münster, Oslo ja Stockholm. Võitja aastateks 2010-2011 kuulutatakse välja 23. veebruari õhtul.
Ekspress.ee reporter Askur Alas viibib Brüsselis ja edastab sealt jätkuvalt Rohelise Pealinna uudiseid.
