Tallinna tolliinspektuuri kontrolltalituse juhataja Peeter Kõve, miks veavad Hiinast startinud suured kaubalennukid suure ringiga Tallinna lennujaama kaudu kaupa Venemaale?
Nad on siin käinud pikka aega. Põhjust peaks ilmselt otsima Vene tollireeglitest. Spekuleerin, et neil on kindlaks määratud tollipunktid, kust nad saavad näiteks tekstiilikaupa riiki sisse viia. Tallinna lennujaamast läheb kaup autoga maad mööda edasi.
Neid lennukeid on käidud pidevalt pisteliselt kontrollimas, iga nelja-viie lennu tagant. Paar lennukit on täielikult kontrollitud, see võtab aega kaks-kolm päeva, sest me räägime tavaliselt 10–20 tonnist kaubast. Furoori tekitanud juhtumid olid aasta algul, kui sealt leiti intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa. (50tonnine partii, millest võltsituks osutus üle 14 500 eseme – Toim.)
Kuna need on transiidijuhtumid, on raske kellelegi karistust määrata. Ainus karistus on, et kaup konfiskeeritakse ja hävitatakse. Viimasel ajal pole enam midagi silma hakanud, ju on inimesed õppinud. Tavaline skeem on, et kaup käib läbi offshore-firmade.
Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür, kui palju maandub Tallinnas suuri transpordilennukeid, mis viivad Hiina kaupa läbi Eesti Venemaale, ja miks nad seda teevad?
Üldpopulaarsel pinnal tean minagi, et see on tõsi. Tallinna lennujaama roll on võtta kaubalennukitelt maandumistasu. Kust kaup tuli ja kuhu läheb, selle kohta meil eraldi faili ei ole. Pole lennujaama asi nuhkida, olid seal sibulad või sidrunid. (Tüüri kolleeg täpsustab hiljem, et kuna paljud lennud teevad enne mujal vahemaandumise, siis on statistikat lendudest raske anda. Küll aga koordineerib kõiki neid lende väike ja avalikkuses tundmatu firma Gravhan. Gravhani telefon kutsub kaua, kuni toru tõstab koristaja, kes teatab: "Ja nitševo ne znaju, Saša v otpuske." Firma juht ja suurosanik on äriregistri andmeil Aleksandr Jakovlev, tuntud Vene riigitegelase ja akadeemiku nimekaim – toim.)
Lennuameti asedirektor Rein Porro, kas ja milliseid probleeme on olnud Hiina kaubalendudega?
Otseselt ei ole meil probleeme olnud. Neist kaubalennukitest ainus, mis müra poolest Euroopasse ei sobi, on IL-76. Neile firmadele oleme soovitanud, et kui nad tahavad jätkata, peaks lennukipargi välja vahetama. Praegu me anname veel neile lennulubasid, aga öised lennud keelasime IL-76ga ära. Siit pudeneb siiski ka Eestile üht-teist – maandumistasu, parkimistasu ja navigatsioonimaks.
