Ühes kolmandikus erametsadest on täielik raierahu juba aastakümneid, seal ei raiu mitte keegi.


Nende metsade kohta puuduvad andmed metsaregistris ja seega ei ole seal võimalik mingeid raieid planeerida ega kooskõlastada.


Erametsaomanike esindusorganisatsioon ei saa sellist väga laial konsensusel rajanevat otsust teha. Meie liikmete hulgas leidub piirkondlikke organisatsioone, kes on rairahu pidanud ja teevad seda ilma käskimata.


Kevadisel raierahul on meie tingimustes rohkem suhtumist kujundav tähendus.


Mis mõttes?


Riigimetsad on tunduvalt intensiivsemalt majandatud kui era­metsad. Küsitav on RMK raierahu kehtestamine raieküpsetes palgimetsades, kui noores metsas ja raiesmikel käib töö täie hooga.


Kas te olete raierahu peale mõelnud?


Meie ei ole teinud raierahu kampaaniat. Kui erametsaomanik läheb mahlas puid raiuma, siis on ta tõsiselt kaalunud keskkonnariske, mis sellega kaasneda võivad. Põhjus peab olema väga tõsine – kas võlad ei kannata enam ootamist või on paha haigus peret kimbutamas.


Põllud tahavad harimist, vili külvamist ning kõige selle kõrvalt tuleb veel enam kui kaks miljonit noort puutaime oma metsadesse istutada. Raierahu tuleb iseenesest.