Uhked: Katrin Vanagas koos tütar Katariinaga on uhked, et nad on sündinud kurtidena. FI Ema ja tütre käed räägivad “ma armastan sind”. Annika Haas / Eesti Ekspress
Eestis on sada inimest saanud kuulmisimplantaadi, aga nende seas pole ühtegi kurtide vanemate perekonda sündinud poissi ega tüdrukut. Tallinnas Heleni kooli lasteaiarühmas, kus käivad kuulmisimplantaadi saanud lapsed, on lärmakas. Rüblikud kihutavad ringi ja hõiguvad kaaslastega. Juhuslik sisseastuja ei oskaks aimata, et need lapsed on sündinud vaikusesse – nad ei peaks kuulma isegi kahuripauku kõrva ääres, nad tunneksid ainult lööklaine vibratsiooni. Tänu digitaalsele teadusele on neist saanud kuuljad – väikelapsena on nende sisekõrva opereeritud tilluke seadeldis. Ometi pole Eestis mitte ükski kurtide vanemate laps sellist imevidinat saanud. Oluline põhjus, miks kurdid vanemad ei pea vajalikuks enda lapsi kuuljaiks teha, on uhkus oma kogukonna üle. Nad on sündinud kurtidena ja ka nende lapsed peaksid elama kurdina. Teine põhjus, miks kurdid ei taha oma lapsi kuuljaiks teha, on alateadlik hirm lapsest ilma jääda – ta võib võõranduda ja pidada vanemaid teistsugusteks. Samuti on kuulmisimplantaadist loobumise üks põhjuseid mitmed eksiarvamused: näiteks, et hoolimata implantaadist jäävad lapsed siiski vaegkuuljateks. Tegelikult on implantaadid just täiskurtidele mõeldud ning avab neile täiesti uue maailma. Oluline on vaid teha vajalik operatsioon enne kolmandat eluaastat. Kui 40-aastasele panna implantaat, siis ta küll kuuleb hästi, aga elu lõpuni ta ei suuda selgelt eristada helisid üksteisest ning teha vahet sõnadel. Sel aastal on sündinud kurtide peredesse seitse beebit. Vanemate otsusel nad jäävadki kurtideks, nad käivad erilasteaias, lähevad erikooli ja püüavad leida tööd kurdina. Nad on kurtide üha väiksemaks muutuva kogukonna liikmed.
« Avalehele