Miks me USA valimistulemusi nii kaua ootasime ja edasi ootame
Ameeriklased valisid endale teisipäeval presidenti. Praeguseks on valimisjaoskondade sulgemisest möödas kolm ööpäeva, kuid ametlikku lõpptulemust pole siiani. Kui esialgu loeti miljoneid hääli mõne tunni jooksul, siis nüüd on häältelugemine edasi liikunud teosammul.
See on andnud president Donald Trumpile võimaluse alusetult süüdistada vastaseid valimiste võltsimises. Miks häälte lugemine nii arusaamatult venib? Väga lihtsatel põhjustel.
COVID-19 ja veidrad seadused
Seda, et tulemused ei selgu valimisööl, kirjutas Eesti Ekspress juba sügise alguses. Koroonapandeemia tõttu on väga suur osa inimesi valinud eel- ja kirja teel hääletamise tee.
Kirja teel hääletasid valdavas enamuses demokraatide valijad, sest Donald Trump tegeles kuude kaupa kirja teel hääletamise mahategemisega ja selle kahtlaseks kuulutamisega. Sisuliselt ei olnud neil etteheidetel alust, aga tõid kaasa vabariiklaste selge eelistuse hääletada valimispäeval.
Sellegipoolest laekus valimispäevaks üle 65 miljoni kirja teel tagastatud sedeli. Ligi 35 miljonit oli veel väljas ehk laekus kas hiljem või jäi tagasi saatmata.
Kirja teel saadetud sedelite lugemine võtab aga kordades rohkem aega kui tavasedelite lugemine. Selle põhjuseks on:
- kirja teel saadetud sedelid on pakitud mitmesse ümbrikku, et tagada hääletamise anonüümsus. Need tuleb käsitsi välja võtta.
- kõik kirja teel antud sedelid tuleb tõestada (et tegu on ametliku ja korrektselt täidetud sedeliga).
- tuleb kontrollida, et sedeli saatja (andmed eraldi ümbrikus) on valijate registrisse kantud.
- tuleb kontrollida, et sedeli saatja pole käinud hääletamas ka valimispäeval ega pole ka juba saatnud kirja teel mõnd sedelit.
Kogu see protsess võtab kordades rohkem aega kui tavalugemine, mis enamasti toimub USAs masinate abil. Samal ajal on olnud suuri probleeme ka nende häälelugemismasinatega - küll on need tõrkunud, olnud hädas sedelite paberi töötlemisega või on otsa saanud tulemuste väljatrükiks vajalik tint.
Häälte ülelugemist on tehtud kõigi nappide valimiste järel, reeglina see tulemust ei muuda, liiguvad vaid üksikud hääled.
Lisaks sellele on osariikides ka selliseid juhtumeid, kus on ebaselge, kas hääletama tulnud isikul on antud osariigis valimisõigus või mitte. Siis täidetakse nn tingimuslik sedel (provisional ballot). Nende puhul peavad valimisametnikud tuvastama tagantjärele inimese elukoha ning tema õiguse olla antud jaoskonna valijate registris ja tegema selleks hulgaliselt päringuid. Selliseid tingimuslikke sedeleid on näiteks Pennsylvania osariigis kümneid tuhandeid.
Mitmes osariigis kehtib seadus, et hääli ei tohi lugema hakata enne valimispäeva.
Nii 2016. aastal kui ka tänavu on olnud kõige määravamad (ja märgilisemad) kolm Suure järvistu äärset osariiki: Pennsylvania, Michigan ja Wisconsin. Mitte üheski neist ei tohtinud aga varem saabunud hääli enne valimispäeva lugeda (Pennsylvanias takistas taolise seaduse muutmist näiteks vabariiklaste enamus).
Nõnda oligi Donald Trump valimisõhtu järel kõigis eelmainitud osariikides (ja Georgias) suurelt ees, kuigi arvamusküsitlused olid prognoosinud Joe Bideni võitu. Ja nii, nagu hakkasid laekuma kirja teel antud hääled, hakkas ka vahe vähenema. Et nõnda läheb, oli selge juba enne valimisi. Tolles samas 2. septembri loos kirjutasime:
“Arvestades, et kirja teel hääletavad rohkem (aga mitte ainult) demokraatide valijad, mõjutab nende häälte ülelugemine esmaseid tulemusi oluliselt (umbes nii, nagu Eesti kohalikel valimistel toovad alati Lasnamäe viimased suured jaoskonnad Keskerakonnale võidu).”
Mis edasi?
Valimisametnikud loevad hääli täpselt nii kaua, kuni need on kokku loetud. Olukorras, kus peaasjalikult loetakse metropolide ja eeslinnade hääli, on selge edu olnud Bidenil, kes juhib praeguseks neljas osariigis: Pennsylvanias (mille võitmisest piisab, et Biden saaks presidendiks), Georgias, Arizonas ja Nevadas.
Decision Desk HQ, USA meediaväljaannete valimisspetsidest koosnev ühismeeskond, kuulutas Bideni juba võitjaks Pennsylvanias ja seega ka järgmiseks ehk neljakümne kuuendaks Ameerika Ühendriikide presidendiks.
Suured meediakanalid ei ole seda veel käesoleva loo kirjutamise hetkel teinud.
Trumpil puudub Pennsylvanias võitmata võimalus presidendiks jääda.
Mitmetes osariikides häälte lugemine veel jätkub. Mitmetes osariikides (kindlasti Wisconsinis ja Georgias, aga suure tõenäosusega ka mujal) loetakse hääle Trumpi meeskonna soovil ka uuesti üle.
Koos sellega hakatakse menetlema ka kohtukaebusi, mida mõlemad pooled on esitanud. Suuri rikkumisi ei ole siiski rahvusvahelised ja sisemaised vaatlejad tuvastanud, valimisprotsess on olnud vaba ja seaduspärane.
Optimistid prognoosivad USA poliitika liikumist veidi keskpõranda poole. Lõppeks on Bidenil vabariiklastega üle 40aastane koostöökogemus.
Häälte ülelugemist on tehtud kõigi nappide valimiste järel, reeglina see tulemust ei muuda, liiguvad vaid üksikud hääled.
Alaskas saab hääli lugeda veel poole novembrini, aga valimiste peaksid tulemused olema hiljemalt laupäeva õhtuks üsna selged. Kindlasti järgnevad õiguslikud vaidlused, mille tarbeks koguvad ka mõlemad kandidaadid oma toetajatelt juba raha.
Veel järeldusi valimistest
Niisiis, väga tõenäoliselt saab USA presidendiks Joe Biden.
Kongressi alamkojas kaotasid demokraadid vastupidiselt ennustustele hääli, ent säilitasid enamuse.
Senatis võitsid demokraadid vabariiklastelt kaks kohta juurde, ent kaotasid ühe praeguse. Selle loo avaldamise hetkel oli seis 48:48 ehk selgumata oli veel nelja koha saatus.
Vähemalt üks, aga ilmselt kaks senatikohta lähevad Georgias lisavalimistele (kuna kumbki kandidaat ei saavutanud 50% häältest - selline on Georgias senati valimiste nõue). Uue senati koosseis saab paika ilmselt alles jaanuaris.
Kontroll Senati üle on võtmetähtsusega selleks, et Biden ja demokraadid saaksid oma programmi jõuliselt ellu viia. Vastasel juhul on oodata paigaltammumist ning seniste poliitikate jätkumist.
Oluline on ka see, millise strateegia valivad vabariiklased - kas hakatakse presidendi algatusi blokeerima või võetakse koostööaltim joon.
Optimistid prognoosivad USA poliitika liikumist veidi keskpõranda poole. Lõppeks on Bidenil vabariiklastega üle 40aastane koostöökogemus.
Demokraatide seas võib mõõduka joonega leppimine käia raskelt, sest pead tõstnud Bidenist oluliselt vasakpoolsemad jõud nõuavad jõulisemaid muutusi ja on kiired pettuma.
Vabariiklased peavad tegelema Trumpi-järgse partei taastamisega, ehkki praegune president kavandavat juba oma 2024. aasta kampaaniat. Kindlasti elavneb võistlus vähemuste hääle üle. Latiinod on kõige kiiremini kasvav osa USA elektoraadist ning tänavused valimised näitasid, et sealne hääl pole demokraatidele tingimata garanteeritud.
Seekordsed valimised lähevad muu hulgas ajalukku sellega, et nõnda palju inimesi pole USAs kunagi valimas käinud. Ligikaudu 160 miljonit valijat tegi valimisaktiivsuseks 67 protsenti. USA kohta on see erakordne.
