Suuri metsatulekahjusid (ulatusega üle 400 hektari) analüüsides leidsid teadlased, et ühe sellise keskmine kestus on varasemalt 7,5 päevalt kasvanud 37,1 päevale. Metsatulekahjude hooaeg on aga kevade ja sügise arvelt pikenenud tervelt 78 päeva võrra. Samal ajal on kevade ja suve keskmine temperatuur selles piirkonnas tõusnud 0,9 kraadi Celsiuse järgi ning kevadine lume sulamine mägedes nihkunud üks kuni neli nädalat varasemaks. See osutabki põlengute seotusele üldise globaalse soojenemisega.

"Ma pean seda esimeseks suureks indikaatoriks kliimamuutuse mõjust Ühendriikide mandrialal," ütles uurimisrühma liige Thomas W. Swetnam Arizona Tucsoni ülikoolist portaalile Science Daily. "Paljud inimesed arvavad, et kliimamuutuse ökoloogilised tagajärjed ilmnevad alles 50 või 100 aasta pärast. Kuid see pole nii. Metsa ökosüsteemis väljendub see juba praegu, väljendub tulena."

Vahemikus 1970-2003 on vähenenud paljude Ühendriikide läänepoolsete metsapiirkondade kevadine ja suvine niiskustase, ning just neil aladel on puhkenud eriti metsikud, enam kui 1000 hekatri suurused tulekahjud.

Viis korda rohkem tuld

Lume sulamine üks kuni neli nädalat varem kui 50 aastat tagasi põhjustab ka suvise põuaperioodi varasema saabumise ning pikema kestuse. 34 aasta ilmastikuandmete analüüs näitas, et varase sulaga aastatel puhkeb koguni viis korda rohkem metsatulekahjusid kui hilise lumeminekuga aastatel. Seejuures on eriti haavatavad USA lääneosa mägimetsad kõrgusel 1680-2690 meetrit, mida varem kaitses põlengute eest just aeglaselt sulav lumekiht. Need metsad, mis praegu ladustavad atmosfäärist süsihappegaasi, võivad põlenguepideemia jätkudes muutuda hoopis süsihappegaasi atmosfääri paiskajateks ning seeläbi kliima soojenemist veelgi kiirendada.

Uurijate sõnul oli efekt esimest korda näha 1988. aastal, mil Yellowstone'i rahvuspargis möllasid suured metsapõlengud. Tulekahju kestis toona üle kolme kuu, hävitas 600 000 hektarit metsa ning lõppes alles lumesadude algusega septembri keskel, ehkki tulega oli võidelnud 25 000 tuletõrjujat ning selleks kulutati 120 miljonit dollarit.

Võtab hinge kinni

Kanadas Edmontoni Alberta ülikoolis korraldatud uuring aga üritas selgitada kahju ulatust, mida metsapõlengud tekitavad inimeste tervisele. Selgus, et kui mõõta tulekahju tagajärgi rahas, jääb elanike tervisele põhjustatav kahju alla vaid otseselt tules häviva puidu maksumusele.

Teadlased võtsid aluseks 2001. aastal Edmontoni linnast 160 kilomeetri kaugusel seitsme päeva jooksul möllanud tulekahju, mis hävitas 116 000 hektarit metsa, ja mõõtsid satelliitide abil kahjutule õhku paisatud osakeste hulka linna kohal. Nad järeldasid sama perioodi haiguslugudest, et saastatud õhk tekitas linna elanikele tervisekahjusid 9-12 miljoni dollari ulatuses (suremisriski suurenemine, tervisespordi harrastamise võimatus, hingamisraskused), samas kui otsesed kulutused põlengu kustutamisele jäid 10 miljoni dollari piiresse, sildu hävis t ules 2 miljoni dollari eest ning elektrikatkestused läksid maksma miljon dollarit. Vaid tules raisku läinud puidu maksumus - 20 miljonit dollarit - ületas inimeste tervisele põhjustatud kahju.

Lisaks kliima soojenemise kiirenemisele on selgunud, et maailma mageveevarud kahanevad kiiremini kui seni arvatud. Möödunud nädalal Stockholmis avaldatud raporti kohaselt kannatab kolmandik maailma elanikkonnast juba praegu joogivee puuduse all - olukord, mis arvati saabuvat alles 20 aasta pärast.