04.07.2008, 00:00
Miks on Google nii hea?
Paljude jaoks on Google interneti otsingumootor. 99 protsenti tuludest teenib ettevõte hoopis reklaamist.
Google on vaieldamatult populaarseim veebisait Eestis (Youtube’i ja
Rate’i ees), kuid mitte ainult Eestis. Miks kogu maailm pigem
“guugeldab”, kui kasutab näiteks Yahoo otsingut? Ja kust tuleb
Google’i üüratu kasum?
Nendele ja paljudele
teistele küsimustele käis Ekspress vastuseid otsimas
tehnoloogiamaailma säravaima tähe peakontorist California
osariigis Mountain View’s.
Selles büroos, mis on suurem
kui kaubanduspind Viru keskuses, nuputavad tuhanded peamiselt Indiast
pärit arvutiinsenerid iga päev välja uusi Google’i
veebividinaid, ammutades inspiratsiooni kulinaariast. Reegel
ütleb: rikkalikud maiustustevaagnad ei tohi ühelgi hetkel olla
töötajast kaugemal kui 30 meetrit! Lisaks muidugi spordisaal,
pingpongi- ja keeglilauad. Ujula, kus on ööpäev läbi
vetelpääste.
Selline on ettevõte, mille
väärtus kerkis kolme aastaga kahekordseks ja küündib
täna 165 miljardi dollarini (1,63 triljoni kroonini). Mis on kolm korda
kallim kui Time Warner ja viis korda kallim kui peamine konkurent Yahoo!
Guugeldamine peab andma “asjakohase”
tulemuse
Google’i asutaja Larry Page ütleb, et
guugeldamine peab konkurentidega võrreldes andma kõige
asjakohasema tulemuse. 70 protsenti maailma otsingutest tehakse Google’is
– statistika, mis peaks rääkima iseenda eest.
Teeme
katse ja sisestame internetiotsingutesse kõigile hästi tuntud nime
“Savisaar”. Google leiab kärmelt ligi 2,63 miljonit vastet,
millest esimene on Edgar Savisaare blogi ning teine linnapea kohta
kirjutatud eestikeelne artikkel netientsüklopeedias Wikipedia.
AOL, mille otsing põhineb Google’i tarkvaral, leiab samuti
ligi 2,6 miljonit vastet. Kuid paigutab esikohale Wikipedia leheküljed,
teisena näiteks Vilja Savisaare tutvustuse.
Yahoo
kuvab 1,66 miljonit vastet. Neist kaks esimest puudutavad Savisaare kohta
kirjutatud teksti Wikipedias. Blogi on alles kuuendal kohal.
MSNi otsing leiab vaid 111 000 lehekülge ning tõstab esile
veebisaiti savisaar.ee. MSNi arvates on tähtsaim lehekülg, kus
tutvustatakse Savisaare hiljuti ilmunud raamatut Eesti lähiajaloost.
Google’i ämblik ronib mööda
internetti
Asjakohasuse tagab Google firma asutajate Larry
Page’i ja Sergey Brini loodud PageRanki tarkvaraga. Laskumata keerulisse
algoritmide maailma, mida mõistavad vaid matemaatikud, võib
lihtsustatult öelda, et see tarkvara arvestab otsingutulemuste
järjestamisel umbes 200 teguriga. Nagu ämblik “ronib” see
tarkvara pidevalt mööda keerulist ja seotud võrku nimega
internet, kaardistab miljonite lehekülgede sisu ja määrab neist
igaühe väärtuse. See “ämblik” uurib
tähelepanelikult kõike, alates külastatavusest,
lõpetades veebisaidi struktuuri ja isegi teksti õigekirjaga.
Google’i otsingu suurim eripära on aga see, et ta ei reasta
otsingutulemusi otsingusõna esinemise sageduse järgi, vaid
lehekülgede populaarsuse järgi. Esile kerkivad need veebiküljed,
kus esineb rohkem värskemat sisu ning mida külastatakse ja millele
lingitakse tihedamini. Nii pole ime, et Savisaare kuum blogi on eespool
Savisaare ingliskeelsest entsüklopeediatutvustusest ning lähiajaloo
raamatut tutvustavast leheküljest.
Google’i otsingu abil
esile tõusmiseks kasutatakse tihtilugu kavalust. 2006. aastal andis
Google “punase kaardi” BMW-le, elimineerides otsingust autofirma
Saksamaa kodulehekülje.
BMW püüdis Google’i otsingut manipuleerida, pannes veebi
üles lehekülgi märksõnaga “used cars”,
millelt suunas kasutajad oma Saksa lehele BMW.de.
Populaarne otsing: Paris Hilton
Mida inimesed
parajasti guugeldavad, seda näitavad reaalajas tablood firma peakontori
avarates lobisaalides. Üsna tihti figureerib neil Paris Hiltoni või
Britney Spearsi nimi. Vulgaarsused tsenseerib Google enne nendele
tabloodele jõudmist välja.
Google Trends –
teenus, mis kajastab populaarsemaid trendisõnu – annab veebi
kõige kuumemateks väljenditeks praegu aga hoopis “samuel
clemens” (kirjanik Mark Twain), “sunshine tutt” (modell) ja
“semi charmed life” (bändi Third Eye Blind esimene singel).
Interneti otsingumootor on tore, kuid raha sellega ei teeni,
arvasid paljud kümme aastat tagasi. Kuid Page ja Brin tõestasid
vastupidist.
Google’il on, üllatus-üllatus,
sadakond eri toodet. Alates spetsiaalsest blogide või raamatute
otsingust ning kaarditeenusest Google Maps, lõpetades uuema aja poppide
vidinate, pildipanga Picasa ja sotsiaalse võrgustiku Orkutiga.
Miskipärast on viimane üle mõistuse populaarne sellistes
riikides nagu Brasiilia, India, Iraan ja Eesti!
2006. aastal ostis
Google 1,65 miljardi dollari eest Youtube’i, mis on miljonite inimeste
igapäevane “nakkav” meelelahutus. Kõige kiiremini kogub
Google’i tooteportfellis fänne aga hoopis iGoogle –
personaalne kodulehekülg.
Kvartalikasum 13 miljardit
krooni
Google’i käive küündis
tänavu esimeses kvartalis 5,2 miljardi dollarini (52 miljardi kroonini),
42 protsenti rohkem kui aasta varem. Firma teenis ühe kvartaliga 1,3
miljardit dollarit (13 miljardit krooni) kasumit.
99
protsenti firma tuludest annab üks asi – reklaam.
Põhimõte on lihtne – mida guugeldad, see sind
huvitab. Paned otsingusse “cheap flights” ja lisaks
tulemustele avaneb hunnik odavlendude reklaame. Samuti
“söödab” Google reklaame kodulehekülgedele, mille
omanikel on võimalus teenida reklaamiklikkide abil raha.
Reklaami hind sõltub sellest, kui palju seda klikitakse. Ühe
kliki hind algab 10 Eesti sendist.
Sõltuvus ühest
teenusest on Google’i suurim probleem. Firma on praegu oma
sõiduvees, supleb rahas, kuid peamiselt vaid seetõttu, et
ükski konkurent pole suutnud välja mõelda paremat otsingut.
Veebigigandi ülemvõimu näitab seegi fakt, et Google saab
äsjase kokkuleppe kohaselt oma reklaamid isegi suurima konkurendi Yahoo
otsingusse.
Olukord on liiga hea, et võiks edasi
kesta. Ent pole häda, arvab Google’i tooteevangelist Thomas Korte
– palkame parimad insenerid, laseme neil 20 protsenti tööajast
tegeleda asjadega, mis neid tõeliselt paeluvad, testida oma
hullumeelseid ideid kolleegide peal. Ja saame tooted, mis maailmale korda
lähevad. Usaldame tööd väikestes tiimides – nii
väldime kohmakaks Microsofti-sarnaseks “elevandiks” saamist.
Mida tulevik toob, Google ei tea. Et internet sisuga üle
ujutatakse, on selge: kui praegu pannakse aastas internetti üles 300
miljonit fotot, siis mõne aasta pärast ületab see arv
Google’i hinnangul miljardi. Korte ütleb, et firmal on vaid kaks
plaani: kolme kuu plaan ja 30 aasta plaan. Kõik vahepealne on
hägune.
Google viksis maha Eesti E-tervise rakenduse?
- Google tõi hiljuti turule uue teenuse Google Health, mis on väga sarnane Eestis aastaid arendatud E-tervise projektiga.
- Mõlemad kätkevad endas inimese tervise kohta käivate andmete – digitaalne terviselugu, analüüsid jms – esitamist internetis.
- Ameerikas resideeruv Egeeni nõukogu esimees Kalev Kask ütleb, et Google vaatas, mida inimesed otsivad. Ja avastas, et palju tuntakse huvi tervise vastu.
Nii Google idee saigi. Kuid välistatud pole seegi, et Google sai info Eesti E-tervise projekti kohta ning viksis oma teenuse selle pealt maha. E-tervise projekti hädaon, et see kipub venima.
- Google’i kõneisik Alla Zabrovskaya ütleb, et pole Eesti projektist teadlik,kuid idee kõlab huvitav.
Google laiutab | |
Otsimootorite turuosad. | |
Google Global | 78% |
Yahoo Global | 12% |
MSN Global | 3% |
AOL Global | 3% |
Microsoft Live Search | 2% |
teised | 2% |
Allikas: marketshare.hitslink.com |