OÜ Eesti Pandipakend tegevjuhi kohusetäitja Kaupo Karba, miks praegu, kui jäätmekäitlus ja taaskasutus on eriti aktuaalsed, saab tegelikkuses tagastada ainult teatud tüüpi taarat?

Eestis rakendatud joogitaara kogumise süsteem põhineb Euroopa kogemusel, et tagatisrahaga koormatakse karastusjookide ning lahja alkoholi pakendid. Sellest põhimõttest lähtub ka meie pakendiseadus.


Tegelikkuses saab ja tuleb ka muud pakendid tagastada selleks ette nähtud konteineritesse, mida haldavad Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus (EPR).


Supipurkidel ja viinapudelitel polegi pandimärke peal. Mis põhjusel? Automaadist ei mahu supipurgid üldse sisse ja “vana kooli taarapunktides” maksavad need ainult 10 senti. Kaua selline olukord kestab? Inimestel pole ju mingit motivatsiooni purke koguda ja siis taaskasutusse viia. Lihtsam on need lihtsalt prügikonteinerisse visata.  

Jäätmeid paneb sorteerima peale tagatisraha ka suurem keskkonnateadlikkus ning seaduskuulekus, mis samuti sunnib meid jäätmeid sorteerima. Pappkastil ei ole ju ka tagatisraha, aga viskame ta ikka paberi ja kartongi konteinerisse.


Kuuldavasti on viimasel ajal suletud hulk “vana kooli taarapunkte”. Miks? Ka siin lähevad ju säästliku ellusuhtumise ideoloogia ja tegelikkus karmilt lahku.

Väljaspool Tallinna töötab endiselt tuhat müügikohta, kus joogipakendeid käsitsi ja automaadiga vastu võetakse. Põhimõte on, et samas kohas, kus pakendeid müüdi, tuleb nad ka tagasi võtta ning see on ka tarbijatele mugavam –ei tule teha külastust kuhugi kolmandasse kohta.


Mu isiklik kogemus ütleb veel, et taara viimine on vähemalt Mustamäel suuresti õnne asi – iial ei või teada, millal pead pudelikotiga sama targalt koju tagasi vantsima. “Vana kooli taarapunktid” töötavad, nagu jumal juhatab ehk nagu nad ise heaks arvavad. Kas keegi kontrollib neid punkte ja vastutab nende tegevuse eest?

Kui kaupmeestel on seadusest tulenev kohustus kaupluse lahtioleku ajal pandipakendite vastuvõtt korraldada, siis tänane praktika on, et taarapunktid korraldavad oma tööd ise.


Tuleb tõdeda, et säästliku ja loodussõbraliku ellusuhtumise viljelemine on inimestele praegu tõsine katsumus. Kas annate lootust paremale tulevikule?

Eesti pakendite tagastuse süsteem – olgu see läbi tagatisraha või kogumiskonteinerite – on veel noor ning me usume, et see areneb paremuse suunas.