Miks on taarast vabanemine nii keeruline?
OÜ Eesti Pandipakend tegevjuhi kohusetäitja Kaupo
Karba, miks praegu, kui jäätmekäitlus ja taaskasutus on
eriti aktuaalsed, saab tegelikkuses tagastada ainult teatud tüüpi
taarat?
Supipurkidel ja viinapudelitel polegi pandimärke peal. Mis
põhjusel? Automaadist ei mahu supipurgid üldse sisse ja “vana
kooli taarapunktides” maksavad need ainult 10 senti. Kaua selline olukord
kestab? Inimestel pole ju mingit motivatsiooni purke koguda ja siis
taaskasutusse viia. Lihtsam on need lihtsalt prügikonteinerisse
visata.
Kuuldavasti on viimasel ajal suletud hulk “vana kooli
taarapunkte”. Miks? Ka siin lähevad ju säästliku
ellusuhtumise ideoloogia ja tegelikkus karmilt lahku.
Mu isiklik kogemus ütleb veel, et taara viimine on
vähemalt Mustamäel suuresti õnne asi – iial ei
või teada, millal pead pudelikotiga sama targalt koju tagasi vantsima.
“Vana kooli taarapunktid” töötavad, nagu jumal juhatab
ehk nagu nad ise heaks arvavad. Kas keegi kontrollib neid punkte ja vastutab
nende tegevuse eest?
Tuleb tõdeda, et
säästliku ja loodussõbraliku ellusuhtumise viljelemine on
inimestele praegu tõsine katsumus. Kas annate lootust paremale
tulevikule?