Miks teil ei saa kaardiga maksta?

Tehnika areng võimaldab kõrbest helistada ja külmkapist internetti minna, aga Eestis on veel kaupmehi, kelle juures ei saa kaardiga maksta.

Tallinna Bussijaam

Tasulisel infotelefonil antakse aru: “Ju siis on mingi probleem, miks ei saa. Aga ootepaviljonis on ju pangaautomaadid.”

Rutt Suvi, tegevdirektor: “Sest meil ei ole lihtsalt jõudu seda teha. Teenus on nii kallis, et meil pole võimalik seda osutada. Hind oleneb käibest, on eri lepinguvariandid. Meie tegeleme piletimüügiga, vahendame bussifirmade pileteid. Natuke vaheltkasu ikka teenime, aga muud kulud on meil ka olemas.”

Nii et kaardiga maksmise võimalust Tallinna bussijaamas ei tule kunagi?

“Ikka loodame, et kunagi tuleb. Kogu aeg peame läbirääkimisi. Meil on praegu kassa alternatiiviks piletimüük internetis.”

Ja palju seal müüakse?

“Päris kenasti siiski. Hinnanguliselt 15 protsenti kõigist piletitest on internetipiletid.”

Kino – Coca-Cola Plaza

Kobarkino üldnumbril vastab neiu, kes ei tohi oma nime öelda:

“Põhjuseks see, et lihtsalt ei ole seda automaati. Asi ka selles, kui kassas on pikad järjekorrad ja igaüks hakkab kaardiga maksma, siis inimesed jäävad seansile hiljaks lihtsalt.”

R-kioskid

“Eeeeeeeeeeeeeeeeeeeee... üks hetk... äkki jätate numbri, inimene, kes teiega peab suhtlema, on koosolekul.”

Tagasi helistab juhatuse liige Juri ­Võssokov: “Ei saa väita, et R-kioskites ei saa kaardiga maksta. Momendil on üle Eesti pool kioskitest varustatud kaarditerminaliga. Tallinnas isegi sada protsenti. Võin teile öelda, et suve lõpuks saavad kõik R-kioskid onlain-kassasüsteemid. Varem ei olnud võimalust makseterminale panna. Sidelahendused olid kallid ja ka vajadust ei olnud, eriti maapiirkondades.”

Jajaa koopiakeskus

Jaak Moks, Jajaa juhataja: “Ma põhimõtteliselt ei võta seda teenust sisse, liiga kallis. Praegu on meil võimalik maksta ülekandega või sularahas. Täna lehes just oli jutt, et kaardimakse antakse üle teistele firmadele. Läheb ehk asi paremaks. Moodustatakse eraldi firma, kes kolm panka enda alla võtab.”

Ammu juba on selline – Pankade Kaardikeskus.

“On jah, aga igal pangal on oma äri eraldi ka. Igatahes kõigi pankade hinnad on mulle hetkel vastuvõetamatud.”

Regalia alkoholipoed

“No ei saa. Ma ei tea, miks. Helistage kontorisse.”

Helistame kontorisse.

“Terminale ei ole, sellepärast ei saa.”

Ketis on viis poodi.

Pangodi pood Tartumaal

Urm Valdari, peremees: “A miks peaks?”

No inimesed vahel tahavad osta kaardiga.

“No paljugi, mis inimesed tahavad. Käibed on mul nii väiksed, et ei hakka pankureid toitma seal. Kui on alla saja krooni ost, siis pole mõtet üldse tegelda kaardimaksega. Kas ma panen siis juurdehindluse või, et kui kaardiga osta tahad? Ei pane ju. Pluss terminali ülalpidamine. Talvel on ostjaid minimaalselt. A teate, mis?”

Ei tea.

“Varsti saavad kõik kaar­diga maksta. See on mõne aasta küsimus. Väiksed kauplused kaovad ära, riik töötab meil ju sel põhimõttel, et väiksed ei saaks tegutseda. Kaupa ei saa juba praegu kätte.

Aga varsti jäävad ainult suured. Ja siis ükspäev kruvivad hinnad üles. Tahtsime Euroopat, saime Euroopa. Muud ei midagi.”

Ka rongides, bussides ei saa kaardiga maksta, aga maainimesel pole sularahaautomaati käepärast, et raha välja võtta.

Ede laraudtee

Margus Kehva, vastutab reisijate teeninduse eest rongides: “Ei saa sellepärast, et päris palju on “pimedaid aknaid” ehk kohti, kus puudub levi. Kaardimaksesüsteem saab olla ainult onlainis, offlainsüsteemi pangad aksepteerida ei taha. Kuna me sada protsenti ei saa garanteerida kõikidel lõikudel levi, siis on asjad praegu nii.

Muide, kuu aega tagasi tegime uue kaar­distamise, kui palju on veel neid “pimedaid aknaid”. Paistab, et olukord hakkab muutuma paremaks. Töötame hetkel selle nimel, et rongides saaks kaardiga maksta. Ei saa küll lubada, millal, aga kes teab, ehk juba tänavu on see võimalus olemas. Ise olen samuti inimene, kes võimalikult vähe sularaha kaasas kannab. Paraku rongis eeldab kaardimakse tehnilist tuge ja kui seda ei ole, pole midagi teha.”

Bussifirma SEBE

Hugo Osula, juhatuse esimees: “Ha-ha-haa! Miks ei saa või? Kõigepealt küsige sellistelt ettevõtetelt nagu MK buss, Taisto liinid, Ekspress­auto-L või kõige parem Autoettevõtete Liidust või MKMist (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – Toim.).”

Aga miks teilt ei või küsida?

“Meie ütleme nii, et tehnilised probleemid on. Sõidame üle Eesti, võtame peale reisijaid üle Eesti ja nii. Kassaaparaat peaks olema netis kogu aeg. Tehnilised võimalused on isegi olemas, aga panga nuumamine... Nende tehinguprotsent on nii suur, et vaene bussindus ei kannata seda välja. See kaks protsenti on ränk. Hirmus! Oleks ammu kaardimakse võimaluse bussis ära teinud, aga kui kalkuleerime, kui palju maksta pangale ülekande eest – kui bussipilet maksab 50, 70, ütleme, 100 krooni ja siis 2 krooni sellest anda pangale, et ainult raha üle kanda, see on natuke liiast!

Teine pool on muidugi see, et siis peaks kassaaparaat olema igas peatuses ja kogu aeg võrgus.

Küllap olles ise autoga Eestis sõitnud, teate, et igal pool pole veel võimalik meil isegi mobiiliga rääkida.”

Rakvere linnus

Tiit Jõe, direktori asetäitja: “Hetkel ei saa vist jah – kurat, teine telefon heliseb! – see kaardimakseprobleem on ajutine.”

Linnusekohvikus põhjendatakse külastajatele, et keskajal ei saanudki kaardiga maksta.

“Eks seda öeldakse naljaga pooleks. Meil on ülesanne püstitatud, et saame terminali, aga ma ei oska öelda, palju see asjaajamine veel võtab. Kliente käib meil palju, terminal tasub ära. Möödunud aastal see isegi oli olemas täitsa.”

***

Ekspress küsis ka lugejatelt, kus ei saa kaardiga maksta. Meile mainiti muu hulgas:

• McDonald’s
• Taksod
• Koopia kolm
• Tallinna spordihall, Lasnamäe spordihall
• Kompressor, Juuksur, Levist Väljas (popid olengukohad Tallinna vanalinnas)
• Keskturg, Balti jaama turg
• Kapteni trahter Kuressaares

jne.

Täielikku kaardimaksest keeldujate loendit saab lugeda ja täiendada aadressil:

http://www.ekspress.ee/forum/3138

.

Eestis on ligi 20 000 kaardimaksega müügikohta

Pankade kaardikeskuse tegevdirektor Raivo Tinn, kui paljudel Eesti ettevõtetel on kaarditerminal?

Kaartide vastuvõtuks kasutatakse eraldi seisvaid makseterminale ja nn kassasüsteemide lahendusi.

Seisuga 30.6.2008
Automaattankla: 176
E-Kaubandus: 71
Imprinter (seade, millega tehakse kaardireljeefist jäljend spetsiaalsele tšekile): 58
Kassasüsteem: 6793
POS: 12 074

See on siis müügikohtade arv, tähendab, ühel ettevõttel võib olla mitu müügikohta, kus kaarte aktsepteeritakse. Kuna Eestis on ettevõttel väga lihtne panka vahetada, siis need müügikohad võivad olla topelt, kui kuu sees on panka vahetatud. Kirjas on müügikohad, kus viimase 90 päeva jooksul on tehtud kaardimakseid.
 
Kui suure protsendi pank igalt kaardimakselt saab?

See on panga ja ettevõtte vahelise lepingu asi.
 
Kui suur on terminali rent?

Pank rendib makseterminali Kaardikeskuselt ning pank rendib ettevõttele edasi. Panga ja Kaardikeskuse vahelist hinda ei saa avaldada.
 
Millist liiki terminale on olemas? Kas näiteks Munalaiul ajutiselt šašlõkki müües saaks teilt terminali rentida?

Makseterminali liigid ühendusviiside osas on: dial-up modem (helistamine telefoniliini kaudu), IP (interneti püsiühenduse või wifiga), mobiil (mobiilioperaatori kaudu, kasutades GSM Data või GPRS-ühendust). Veel on Bluetooth, mida ühendatakse Kaardikeskusega kas dial-up’i või IP kaudu. Eraldi on olemas makseterminalide rent lühikeseks tähtajaks. Wifi- ja GPRS-lahendused on testimise järgus, kuid seadmed on olemas. Vastuseks küsimusele: kui GSM-levi on olemas, saab kaardimakseid teha.
 
Mitu krooni sajakroonise šašlõki hinnast tuleks šašlõkimüüjal sel juhul pangale anda?

Munalaiul šašlõki müümisel on ettevõtjal kaardi aktsepteerimise kulud makseterminali rent pluss pangale makstav protsent. Kas šašlõki müük saare peal ära tasub, on ettevõtja enda otsustada.