Milius sai heateo eest karistada
Vana hea Tartu vaim, legendaarne kunstikoguja Matti Milius hoiab juba üle poole aasta oma raha sõprade kaukas. Tema enda pangakonto pani kohtutäitur mullu oktoobris lukku. Seda seetõttu, et Milius, vaene hing, hulk aastaid tagasi oma ammuse tuttava õppelaenu käendas. Ning too tuttav, nagu hea lugeja juba kindlasti ära arvas, ei vaevunud laenu õigeks ajaks tagasi maksma.
1997. ja 1998. aastal võttis toonane Tartu meditsiinikooli tudeng, nüüdne Eesti Lastevanemate Liidu tegevsekretär Ene Künnap Hoiu- ja Hansapangalt õppelaenu kokku 23 000 krooni. Milius oli üks kahest käendajast. "Oleme 78ndast aastast tuttavad, ikka usaldasin," poetab Milius.
Neli aastat hiljem jõudis seesama laenuasi otsaga Tartu Maakohtusse. Võla oli Künnapi eest tasunud haridusministeerium ehk riik ning nüüd oli vaja see võlglaselt ja käendajatelt välja nõuda.
Kohus mõistis võla koos intresside ja kohtukuludega kõigilt kolmelt välja. Nojah, see oli pea kolm aastat tagasi. Mullu oktoobris pani aga kohtutäitur Reet Rosenthal Miliuse pangaarve lukku. "Sain igas kuus ainult 2000 krooni välja võtta. Kõik ülejäänu võttis täitur arvelt maha," seletab Milius. Muuhulgas rekvireeriti suurem osa 15 000-st kroonist, mille Miliuse vägeva kunstikogu ära ostnud riik talle kord kvartalis üle kannab.
"Kui kohus oli, lubas Ene abikaasa Ago Künnap (Tartu Ülikooli professor - toim.), et kõik summad makstakse Miliusele ilusti tagasi. Ene lubas mulle hiljem iga kuu 400-500 krooni maksta. Nüüd niimoodi tilgubki, kord kuus või kahe kuu jooksul. Aga enda pangaarvele ei lase ma enam midagi kanda, kõik summad laekuvad sõprade arvetele."
Ene Künnapi sõnul on Milius probleemides ise süüdi. "Meil oli Mattiga kokkulepe - maksku iga kuu 200 krooni, siis arvet kinni ei panda. Aga ta lihtsalt ei maksnud. Minu meelest on see praegu väljapressimine." Künnap kinnitab, et käis aastaid tagasi pangas uurimas, mida teha, et asi kohtusse ei läheks. "Pangas soovitati kelleltki võlgu võtta ja ära maksta. Aga kuidas ma võtan võlgu, kui mul millestki tagasi maksta ei ole."
Kas õppelaenu võttes tekkida võivaid probleeme ette ei näinud? "Kahjuks ei näinud küll," vastas Künnap.
Kokku on Milius võõra võla eest üle 10 000 krooni loovutanud. Ja lubab, et edaspidi ta kergekäeliselt käemeheks ei hakka. "Ei enam. Eks ta muidugi oleneb inimesest ka, aga hea meelega enam ei käenda küll."
Õppelaenu tagasinõudmise protsessides esindab riiki tavaliselt advokaat Kai Amose büroo. Amose hinnangul on õppelaenu käendamine väga tõsine, lausa ohtlik asi. "Esiteks soovitan käendamist väga tõsiselt kaaluda. Ja kui allkiri juba antud, siis on kõige parem regulaarselt kontrollida, kuidas tagasimaksmine sujub. Otse panga poole pöörduda, näiteks, et vältida halbu üllatusi." Amose sõnul ei teadvusta paljud, et käendaja vastutab võlgnikuga samaväärselt. "Õppelaenuvõlglased on reeglina toredad inimesed, aga üllatavalt tihti esitavad nad küsimuse - kas ma tõesti pidin selle laenu tagasi maksma. Eks see ole kirjaoskuse küsimus."
