Bluus, millele panid aluse vaesed, rõhutud afroameeriklased, on üks suuremaid Põhja-Ameerika muusika-aardeid ja peaaegu kogu 20. sajandil sündinud popmuusika – alates džässist hip-hopini – alustala.

Vaesusest väljakasvanud muusika esiletõstmine saab suures osas teoks tänu ühele rikkaimale fännile – Paul Allenile, kes on Microsofti kaasasutaja. Nagu bluusilegendid, teab ka Allen üht-teist sellest, kui muutlik on õnn. Ta on jagu saanud tõsisest haigusest ja pealt vaadanud, kuidas viimase kahe aasta jooksul vähenes tema varandus 40 miljardi dollari võrra. Aga tema õnnetus on suhteline –  tema varandus ulatub endiselt 21 miljardi dollarini.

Bluusiüritused hakkavad toimuma Alleni muusikamuuseumis Seattle'is ja temast endast saab Scorsese projekti tegevjuht. Rikkuselt neljanda mehena maailmas võib Allen endale lubada pühendumist oma kirele.

Saanud hüüdnimeks "Juhurikkur", aitas ta välja töötada kuulsat Windowsi tarkvara koos oma keskkooliaegse sõbra Bill Gatesiga. Allen lahkus firmast 1983. aastal – jättes alles osaluse, mille väärtus on praegu 8,5 miljardit dollarit –, et võidelda vähiga.

Pärast lahinguid surmaga on Allen elanud elu, mis meenutab karikatuuri beebibuumiaegsest miljardärist.

Paistab, et suur osa tema ajast on kulunud saarte ning spordimeeskondade ostmisele, purjetamisele oma kõrgtehnoloogilise jahiga ja mööda ilma ringilendamisele oma Boeing 757ga. Tal on koguni oma ansambel Grown Men ja ta mängib kitarri – ning teeb seda hästi.

See kõik tundub lõbus. Ent 2002. aasta polnud Allenile kuigi soodus.

Spordimaailmas on Alleni meeskonnad saanud rohkem kui ühe punase kaardi. Tema jahimeeskonda OneWorld karistati spioneerimise eest ja tema pahadest poistest koosneval korvpallimeeskonnal Portland Trail Blazers on olnud pidevalt sekeldusi politseiga.

Ja vahetult enne jõulu vallandati Charter Communicationist kaks tippjuhti ning algatati kriminaalasi seoses firma meetoditega tellijate hulga määramisel ja kapitalikulude arvestamisel.

Charter on Alleni kõige tõsisem äriettevõtmine pärast Microsofti. 1990. aastatel tegi Allen tohutuid kulutusi, et muuta Charter suuruselt neljandaks kaablifirmaks riigis, kusjuures teda ajendas veendumus, et televisioon on parim moodus "võrgustatud" maailma edastamiseks.

Novembris 1999 börsile tulles teenis Charter 3,2 miljardit dollarit. Tollal oli see suurim avalik pakkumine Conoco ja Goldman Sachsi järel. Müüdi umbes 170 miljonit aktsiat hinnaga 19 dollarit tükk ja Allen arvas, et leidis uue kullasoone. Nüüdseks on aktsiate väärtus 1,23 dollarit.

Praegu maadleb Charter 18 miljardi dollarilise võlaga. Allen kontrollib firmast 56 protsenti peamiselt oma investeerimisfirma Vulcan Ventures kaudu ja hinnanguliselt on ta kaotanud kaheksa miljardit dollarit.

Allen on endiselt väga rikas mees, aga kui kaotused jätkuvad, võib saabuda aeg, kus Grown Menil tuleb hakata bluusi laulma.