Maailma tubakaäri "õõnestaja"  valmistab Lääne võimudele suurt muret, seda eriti olukorras, kus maksustatud sigarettide hind on mõnedes riikides lausa üle mõistuse kõrge. Venemaad süüdistatakse tegevusetuses, sest suurriik ei ole võtnud kasutusele mingeid meetmeid, et takistada Euroopa üleujutamist Venemaal toodetud salasuitsudega.

Ajakirjanikel Duncan Campbellil ja Stefan Candeal õnnestus pääseda ühte Kaliningradi hiiglaslikku sigaretivabrikusse, mille omanikuks on Balti Tobacco Company (BTC). Ettevõte ise kuulub Vene riigile.

BTC toodab sigarette Jin Ling kaubamärgi all ja müüb neid salakaubavedajatele hinnaga 20 USA senti (2 Eesti krooni) pakk.  Jin Lingi suitsupakk sarnaneb välimuselt Cameli sigarettipakiga. Briti ajakirjanikud esitlesid end Rumeenia ärimeestena, kes soovivad osta konteinerijagu Jin Lingi sigarette. Hind, mida vabriku juhid küsisid, oli 60 000 naela ehk Eesti raha väärtuses 1,2 miljonit krooni. Sellise koguse sigarettide väärtus Suurbritannia turul oleks 1,5 miljonit naela ehk 30 miljonit krooni.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) spetsialisti Luk Joossensi sõnul on Jin Lingi näol tegemist uue negatiivse arenguga maailma tubakatööstuses, mis on hakanud tervet Euroopat salasigarettidega „üleujutama“.

Eesti Maksu- ja Tolliameti (MTA) pressiesindaja Priit Rum ütles Ekspressile, et Maksu- ja Tolliamet on Euroopas peavalu valmistava Jin Ling probleemiga kursis. MTA uurimisosakond jälgib erilise hoolega Eestis esinevaid Jin Ling kaubamärgiga sigarettide juhtumeid. Samuti tehakse selles osas tihedat koostööd OLAFi ja Europoliga.

Eestis pole Jin Lingi sigarettidega ulatuslikku probleemi veel esinenud. Rum oskas seoses antud kaubamärgiga välja tuua mõned juhtumid.

Pärnu turul on tollikontrolli poolt Jin Lingi sigarette kinni peetud kolmel korral. Lääne maksu- ja tollikeskuse piirkonnas ilmusid need esimest korda välja juunikuus.

11. oktoobril tabati suurem kogus Jin Lingi sigarette Viljandi turult, kui avastati 4600 vene maksumärkidega tähistatud sigaretti.

Antud juhtumid on Rumi sõnul toonud kaasa väärteomenetlused.

Eestis toimuv on siiski pisku võrreldes muu Euroopaga. Euroopa Liidu riikidest konfiskeeriti eelmisel aastal koguni 258 miljonit sama margi sigaretti.

Rahvusvahelise uurivate ajakirjanike konsortsiumi (ICIJ) väitel BTF toota kuni 24 miljardit sigaretti aastas, mis moodustab umbes 7 protsenti Euroopa Liidu legaalsest sigareti impordist.

Kas aktsiisitõusud tõstavad salasuitsude turuosa?

Tänavu on tubakatoodete aktsiisitõus toimunud kahel korral  - 1. jaanuarist ja 1.juulist. Tubakatoodete hind on seeläbi tõusnud keskmiselt umbes 50%.

Varasemad kogemused ütlevad, et märkimisväärne hinnatõus toob üldjuhul kaasa salasigarettide turuosa kasvu.

Philip Morris Eesti ASi korporatiivsuhete juht Kai Raamat märgib siiski, et kuna viimane aktsiisitõus oli üsna hiljuti on praegu veel raske hinnata kas ja kuivõrd on legaalset müüdavata tubakatoodete hinnatõus suurendanud salakauba levikut.

„Ei tahaks sel teemal praegu spekuleerida,“ ütleb ta

Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa sõnul on elatustase võrreldes möödunud kümnendiga märgatavalt tõusnud ning kontrollorganid töötavad paremini, mistõttu ei usu ta, et tubakatoodete järsk hinnatõus toob kaasa samaväärse illegaalsete tubakatoodete vohamise, kui see oli 90. -tel.  

Küll aga usub ta, et inimesed otsivad nüüd(mil hinnad järsult tõusnud) ilmselt rohkem võimalusi hankida tubakatooteist piiri tagant. Näiteks Lätist(võib tuua neli blokki) või Venemaalt(1 blokk).

Seejuures selgituseks märkis ta, et kui inimene toob oma tarbeks lubatud koguses naaberriigist sigarette või kingib oma tuttavale, siis ei saa rääkida illegaalsest kaubast, kuigi, tõsi, maksud jäävad Eesti riigil saamata.

Kui keegi müüb näiteks Lätist odavalt saadud sigaretid siin maha, on tegu illegaalse kaubaga.   

Eestis suitsetab täiskasvanud elanikkonnast 31 protsenti

2007. aastal müüdi Eestis 2,33 miljardit sigaretti, tubakaaktsiisi laekus riigieelarvesse 1,5 miljardit krooni

2007. aastal müüdi Eestis 530 – 700 miljonit salasigaretti(turuosa hinnanguliselt 20-25% üldisest sigarettide turu mahust). Salasigaretiäri käive 273 – 364miljonit krooni.

Allikas: Konjunktuuriinstituut