Neist paljude eeskuju soomlane Hannu Hautala on juba ammu pildimiljonär. Ise ütleb ta tagasihoidlikult: “Piltide suur arv tuleb ka sellest, et teen tihti samast motiivist mitmeid kaadreid erinevatele pildipankadele - Soome, Saksamaale, Itaaliasse, Eestisse, et oleks valida pilte näitustele ja albumitesse.” Hautala on nõudlik mees: näitusele pääseb vaid iga tuhandes pilt.

Pildimiljonäre on maailmas mitmeid, Hannu Hautalat aga ainult üks.

Kuidas saada Hautalaks?

Esimene soovitus. Tuleb osata portreteerida loomi ja linde. Tuleb osata teha häid maastikupilte. Tuleb need kaks oskust ühte pilti kokku panna ja oletegi Hautala valmis.

Teine soovitus. Tuleb kolida Kuusamosse.

Hannu Hautala kolis Kuusamosse Helsingist, kus ta töötas taksojuhina, 25 aastat tagasi ning avastas polaaralade erakordse valguse. Päike ei paista siin ülalt alla, vaid valgustab lendavaid linde alt üles. Ise on Hautala öelnud nii: “Kuigi ma jätsin Helsingi maha just sealse liialt kiirustava elulaadi tõttu, olen sunnitud  tunnistama, et kiirustamise eest põgenemine pole mul korda läinud. Jooksen nüüd ööd kui päevad fotoaparaadiga ringi. Kõige taganttõukavamad tunduvad polaaröö need paar-kolm heledamat tundi, kui fotograafil on looduses töötades selline tunne, et lühikese aja jooksul peaks jõudma kõikjale.”

Loodusemees Rein Maran on osalenud kuulsatel Kuusamo loodusfoto ja -filmi päevadel ning käinud ka Hautalatel kodus. Tema kirjeldas, et kogu seda loodusfoto majapidamist hoiab tegelikult koos Hannu abikaasa Irma. Kui keegi tahab Hannule midagi näiteks inglise keeles rääkida, siis peab ta seda tegema läbi Irma, sest Hannu ei räägi inglise keelt.

Vaatamata sellele, et Hautala töötab enam-vähem kogu aeg looduses, ei ole tal veel loodusest küll saanud, see on tema kirg ja elu. Tema linna piiril asuva ühekordse maja elutoa avara akna taga on uhke lindude toiduvõrk, millel käib igasugu toredaid külalisi, rähnide ja oravateni välja.

Eesti fotograafidele ja loodusesõpradele sai Hautala eeskujuks ja sõbraks 20 aastat tagasi, kui Jaan Eilart ja Eesti Looduskaitse Selts oma hiilgeaegadel tõid Kadriorgu Tammsaare majja vaatamiseks Hautala näituse “Kuldkotkas ja valge luik”. Fred Jüssi ütles toona: “Mida saame teada metsa hingest, kui pole kunstnikke, kes meile sellest räägiksid? Õige varsti vahest seda, et me oma metsalt hinge välja oleme võtnud.”

Hautalast sai Eesti sõber, kes on hiljemgi oma pildiprogrammidega esinenud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares ja mujal.

Üheksakümnendate algusest käib Hautala peaaegu igal aastal Eestis pildistamas. Esimesel retkel, oktoobris 1991, rännati koos Soome raadiost ja televisioonist tuntud loodussaadete tegija Veikko Neuvoneni ja meie looduskaitsja ning kauaaegse loodusmuuseumi direktori Jaan Remmeliga läbi Paldiski Matsallu. Paldiskist polnud Vene sõjavägi veel lahkunud. Matsallu pildistama jõuti hetkel, kui ära olid lendamas viimased sookurgede parved.

Hautala meelispaigad Eestis on Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Pildistamisretkede kaaslasteks on olnud ka Fred Jüssi, Arne Ader, Ivar Ojaste ja teised meie fotograafid.

Hautala ise on öelnud, et kui ta elaks Helsingis, siis käiks ta tihti Eestis, aga nüüd tuleb kõigepealt 800 kilomeetrit Kuusamost Helsingisse ja siis veel veidi edasi sõita. Ometi on Eesti looduse pildistamine tema teine armastus. Teda meelitavad meie alvarid, rannamaastikud, puisniidud ja metsad, mis on hoopis teistsugused kui Kuusamo kuusikud. Meelitab ka see, et Eesti ei ole veel läbipildistatud ja siin on palju avastamisrõõmu.

Ta tuleb Soomest oma väikese sõpruskonna ja suure Toyota džiibiga, auto täis Canoni torusid. Ise ütleb mees oma fototehnika kohta: “Pole häda midagi, minu jaoks hea küll.”

Tänavu tuleb Hautala Eestisse kolmandat korda. Kevadel oli ta aukülaline Looduse Aasta Foto 2003 pidulikul lõpuüritusel Estonia kontserdisaalis ning käis ka Matsalus ja Silma looduskaitsealal. Suvel pildistas Saaremaal ja nüüd tuleb taas - Lihulasse meie esimesele rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile. Lahkuvate lindude ja  loodusfilmide vaatamise kõrval on festivali üks peasündmusi Hannu Hautala loodusfoto töötuba, mis saab laupäeval teoks Matsalu looduskaitseala keskuses Penijõel.

Kaks küsimust Hannu Hautalale

Hannu Hautala, mida te pildistate?

Püüan pildistada seda, mis on ajakohane. Otse suurepärane, kui sel on mingi laiema looduskaitseprobleemiga seoses sõna kaasa rääkida. Ja süda on rahul, kui valminud pilt äratab teisteski samu mõtteid.

Missugune on hea pilt?

Trükk võib pildi ära rikkuda ja fotograafi meele mõruks muuta, kuid siiski: foto, just nimelt ajalehefoto, elab vaid hetke, ja kui ta avaldab sel hetkel mõju, on see tingimata hea pilt.