Jelena sõitis koos vanematega Viimsi vallavalitsusse asja uurima. Seal lükati neiule nina alla tema poolt täidetud elukoha registreerimise avaldus. Allkiri dokumendil polnud Jelena oma.
Jelena võttis ühendust rahvastikuregistriga ja palus ennast uuesti pealinna hingekirja kanda. Tulevase emana oli tal palju kaotada: “Tallinnas on lapse sünnitoetus 5000 krooni, Viimsis 2500 krooni.”

Jelena lugu pööras pea peale kriminaalasja, mida Põhja prefektuuri majanduspolitseinikud uurisid edutult juba poolteist aastat. Nad kontrollisid vihjet, et keegi võltsis 2005. aastal Viimsi volikogu valimisi.

Versiooni kohaselt oli valimissedeleid salaja juurde trükitud ja hääletamiskasti lisatud. Akadeemilised eksperdid ragistasid päid ja üritasid tuvastada sedelite värvi erinevusi.
Mida ei olnud, oli aga konkreetne asitõend.

Ärimees kiusas naabreid haisva sõnnikuga
Jelena jutt suunas politsei uurimise hoopis uues suunas. Rahvastikuregistrist selgus, et noor venelanna ei olnud ainus paberil eksisteeriv viimsilane. Kuu enne 2005. aasta kohalikke valimisi oli Viimsi valda sisse kirjutatud paar­sada uut kodanikku.

Kahtlaste aadresside hulgas olid Madise tee 2 ja 5 ning Laineoru tee 5. Kolm kinnistut kuulusid ühele omanikule, eraettevõttele Miiduranna Sadam.

Tänavuse aasta märtsi seisuga elas nendel aadressidel 32 inimest. Nende hulgas oli tuntud motosportlane, Kalevi suursõitude tšempion Hanno Velt.

“Mis asjaoludel te olite 2005. aastal sisse kirjutatud Laineoru tee 5 majas?” küsis politseijuhtivinspektor ­Urmas Suvorov ülekuulamisel.

“Minu poole pöördus minu tuttav Aarne Jõgimaa, keda ma tunnen seoses motovõistlustega,” vastas Velt.

60aastast Jõgimaad teatakse Viimsis kui legendaarset inimest. Kunagisest Kirovi kalurikolhoosi töölisest on saanud Miiduranna naftasadama suurim aktsionär.

Oma majandushuvide edendamiseks kasutab mees hoolikalt valitud vahendeid. Mõne aasta eest lasi ta kallata sadama kõrval asuvate eramajade juurde koorma lehkavat sõnnikut.

Gaasirünnaku eesmärk oli viia naabrid nii kaugele, et nad müüksid oma kodud sadama arendamiseks.

“Kui neil on seal ebameeldiv elada, küll nad müüvad,” rääkis Jõgimaa SL Õhtulehele. Võimude sekkumist ta ei kartnud: “Ma tahan näha, kuidas Viimsi vallas hakatakse krundile sõnniku vedamist keelama.”

Jõgimaa enesekindlus seisab tugeval alusel. Alates 1999. aastast on ta võidutsenud kohalike rikaste taskupartei, Viimsi Ettevõtjate Liidu kandidaadina kolmedel vallavolikogu valimistel.

Ka motoäss Veltiga soovis Jõgimaa rääkida poliitikast. Ta tegi pealinnas elavale mehele ettepaneku kirjutada ennast sisse Viimsi valda.

Velt täitiski elukohateate nr 860, pannes paberile omakäeliselt nime, isikukoodi ja allkirja. Elukohateatel oleva Laineoru tänava aadressi kohta ei osanud ta politseile midagi öelda. Ei, tema kirjutatud see ei olnud.

Pärast Viimsi elanikuks registreerimist käis Velt kohalikku volikogu valimas.

“Täpsemaid asjaolusid ma selgitada ei saa,” ütles ta politseile. “Ei tahaks anda ütlusi enda lähedaste sõprade peale, sest need võivad pöörduda minule hiljem kahjulikuks.”

Sissekirjutus olematusse majja
Samal suvepäeval kuulas politseinik Urmas Suvorov üle ühe ettevõtte töötaja, kelle keelepaelad läksid valla. Selle mehe kontakt Jõgimaaga tekkis vahetult enne kohalikke valimisi perekondlike tutvuste kaudu.

“Mäletan kindlalt, et Jõgimaa rääkis minule, et tal on vaja, et ma hääletaksin valimistel Jõgimaa poolt. Selleks ta kirjutab mind kiirelt Viimsis sisse ja hiljem peale valimisi kirjutab mind kiirelt välja.”

“Mina olin nõus, sest minul oli ebamugav ära öelda. Ebamugav oli sellepärast, et Jõgimaa on N-i tuttav ja N. on minu elukaaslase sõbranna.”

Jõgimaa näitas mehele paberit, kuhu tahtis allkirja.

“Kirjutasin alla,” rääkis tunnistaja politseinikule. “Mis paber see oli – ma ei tea. Andsin Jõgimaale enda passi koopia. Sellega sain aru, et sissekirjutus tehakse minu eest ära.”

Kui valimiste aeg kätte jõudis, otsis Jõgimaa mehe uuesti üles. Tal oli kaasas jälle mingi paber.

“See võis olla valijakaart – täpselt ei mäleta,” üritas tunnistaja ülekuulamisel vana asja meelde tuletada. “On loogiline, et see oli valijakaart.”

Jõgimaa jagas pealinnas elavale mehele üksikasjalikke näpunäiteid, kuhu ja kuidas tuleb minna valima.

“Mäletan kindlalt, ta ütles, et on vaja minna eelhääletuse ajal. Ta andis minule enda valimiste numbri (iga kandidaat saab valimistel osalemiseks personaalse numbri – EE) ja ütles, et ma hääletaksin tema poolt.”

Otsest tasu Jõgimaa oma toetajale ei lubanud.

“Tema sõnad olid – hiljem vaatame, või midagi sarnast. Sain aru nii, et mingi lubadus oli, see tähendab, et mingi tasu oli tulemas.”

Tunnistaja käis eelhääletusel valimas ja hääletas Jõgimaa poolt. Sellega lugu ei lõppenud.
“2007 sain teada, et ma olen endiselt sisse kirjutatud Viimsis. Seega Jõgimaa ei täitnud lubadust mind koheselt peale valimisi välja kirjutada.”

“Elukohateadet nr 852 mina täitnud ei ole. Mingisuguse paberi Jõgimaa tõi ja viis ära, millele ma allkirja andsin.”

Ka see tunnistaja polnud elanud ega isegi käinud Miiduranna külas Laineoru tänaval. Meeste elukohaks märgitud majas number 5 elamist oleks üsna raske ette kujutada. Seda maja pole lihtsalt olemas.

Hääletajad kasvatasid sadama jõukust

Järgmisena saabus “Kommivabrikuks” nimetatavasse politseimajja ülekuulamisele Miiduranna Sadama direktor Endel Tomberg.

“Miks te kirjutasite inimesi sisse Laineoru 5, millest oli olemas ainult vundament?” uuris politseinik Urmas Suvorov.

“Minu praktika on selline,” teatas ülekuulatav enese­kindlalt. “Inimesi võib sisse kirjutada majasse, mille kohta on olemas ainult ehitusluba.”

Neli tundi kestnud ülekuulamise käigus võttis Tomberg omaks, et sissekirjutused olematusse majja olid tema vormistatud.

Ka Madise tee aadressidega oli sama lugu. Maja number 2 oli seisnud tühjana umbes neli aastat. Aeg-ajalt kasutas sadam seda öömajana, kuid alaliselt ei elanud seal keegi.

Seeg a olid kõik elukohateated valed. Tomberg ei vaielnud vastu: “Mina lähtusin ainult sellest, et oli vaja suurendada Miiduranna Sadama majanduslikku jõukust.”

Nüüd küsis politseinik Suvorov: “Kas käesolevaks ajaks on sissekirjutamise tagajärjel suurenenud Miiduranna Sadama majanduslik jõukus?”

“Eeldan, et on.”

“Plaanite ka edaspidi isikuid sisse kirjutada?”

“Kui see sadamale majanduslikult kasulik on, siis jah.”

Prokurör: omavalitsustes käibki elu nii
Valimiste päeval, 16. oktoobril 2005 sai Aarne Jõgimaa 228 häält. Paremuselt teine tulemus Viimsi vallas aitas mehel tõusta volikogu esimeheks.

Väärad sissekirjutused ja politsei poolt tunnistajatelt kogutud ütlused langesid kokku. Sellest hoolimata ei kogunenud Jõgimaa pea kohale tumedaid pilvi.

Nimelt ei ole inimeste endi poolt elukohateadetes valeandmete esitamine kuritegu.

“Selline sissekirjutamine on omavalitsustes üsna levinud,” ütleb prokurör Janar Luts. Noore mehe eksperthinnangut võib usaldada. Lutsu spetsialiteediks Põhja ringkonnaprokuratuuris on korruptsioonikuriteod.

Kas Luts kui kodanik on nõus, et mõned poliitikud niimoodi endale hääli kunstlikult juurde loovad?

“Ei ole.”

Üllatav avaldus politsei eetikast
Helistame Aarne Jõgimaale. Ta osutub osavaks pingpongimängijaks, kes lööb iga küsimuse tagasi.

“Mina ei ole ühtegi inimest sisse kirjutanud! Ma olen passiivne aktsionär! Ma ei pea teadma, mida direktor teeb.”

“Te ei teadnud, et direktor kirjutas inimesi sisse?”

“Nimeliselt kindlasti mitte!”

“Midagi ikkagi teadsite?”

“Võib-olla!”

Kuidas läheb poliitiku puhul moraaliga kokku vundamendile sissekirjutamine?

“Kas see on Eesti vabariigis seadusega keelatud?”

Ei ole.

“No mis me siis üldse moraalist räägime? Ei ole põhjust muretseda!”

Mõne tunni pärast helistab Jõgimaa ise Ekspressi toimetusse: “Mul tuli hea mõte eetika koha pealt! Peaksime rääkima ka politsei eetikast!

“Politsei oli ülimalt vastutulelik! Mind ja veel inimesi isegi hoiatati, et meid kuulatakse pealt! Päris mõnus oli aasta otsa rääkida telefoniga, seda teades.”
 
Ülekuulamisprotokollid:

LK1
LK2
LK3
Lk4
LK5
LK6
LK7
LK8
LK9
LK10
LK11
LK12
LK13
 
Võltsija jätkab Viimsi volikogus
  • Ka Aarne Jõgimaa poliitika- ja äripartner Priit Post (45, pildil) tegeles valimistel häälte saamiseks inimeste sissekirjutamisega Viimsisse.
  • Erinevalt Jõgimaast võltsis Post elukohateadetel 14 inimese allkirju. Nende hulgas olid talle kuuluva betoonpõrandaid ehitava osaühingu Põrandameister töölised.
  • Mitu inimest tunnistas politseis, et nõustus vale sissekirjutamise ja Posti poolt hääletamisega: “Ma ei saanud keelduda sellepärast, et ma ei tahtnud kaotada enda töökohta.”
  • Prokurör Janar Luts loobus tänavu suvel Posti kohtu alla andmisest seoses “avaliku menetlushuvi puudumisega”.
  • Post pidi maksma kriminaalasja lõpetamise eest riigile 125 000 krooni. “Ainult tülitamiste lõpetamiseks olin nõus prokuröriga kokkuleppe sõlmima. Kindlasti oli süüdistus võltsimises täiesti alusetu ja seda ei ole ka kunagi toimunud,” kommenteeris Post Ekspressile.
  • Kuna teda ei ole kriminaalkorras karistatud, kuulub Post edasi Viimsi volikokku, juhatades kultuuri- ja hariduskomisjoni.
  • Kui kohus oleks Posti võltsimises süüdi mõistnud, oleks ta pidanud volikogust lahkuma.
  • Viimsi valimiste kriminaalasjas sai kohtulikult karistada vaid üks inimene, kes ise ei kandideerinud.
  • See oli Põrandameistri juhataja Alari Pihelgas, kes mõjutas kuut töölist Posti poolt hääletama minema. Valimisvabaduse rikkumise eest mõistis kohus talt välja 130 000 krooni.

NÄHTAMATUD VALIJAD: Aarne Jõgimaale kuuluva Miiduranna Sadama aadressidel Viimsi vallas elas paberite järgi 32 inimest. Inimesed kirjutati sisse valimistel hääletamiseks.

 

Madise tee 2 - 13 isikut

 

Madise tee 5 - 10 isikut

 

Laineoru tee 5 - 9 isikut