Rahva seas levivad vandenõuteooriad: ilmselt sinna tarku ei lastagi, tahetakse raha endale hoida. Saate tegijad lükkavad kahtlused ümber. "Vastupidi! Meil oleks suur rõõm seda raha välja anda," räägib "Kes tahab saada miljonäriks?" produtsent Urmas Reitelmann. Ja kirjeldab, kuidas nad koos toimetajaga ahastavad: kuidas vastajad nii lihtsaid asju ei tea?

Saatesse pääsemiseks tuleb esmalt vastata ühele küsimusele. Õigesti vastajad jätavad nime ja andmed, paarikümnele helistatakse tagasi. Tõenäosus on väike, sest nädala jooksul helistab umbes 10 000 inimest.

Inimesed ei jäta jonni

"Kuldvillakus" võitnud Raimo Tamm väidab, et ta on paarkümmend korda helistanud. Vastanud esimesele küsimusele õigesti, jääb ta ootama kõnet uute küsimustega. Siiani ei ole seda kõnet tulnud.

"Võibolla nad tõesti ei taha mind sinna saatesse," arvab Tamm. "Küsimused on ju imelihtsad, ainus probleem on sinna sattuda ja algul teistest kiirem olla."

Postimehe toimetaja Erkki Bahovski praktiseerib mälumängu võistkonnas Historia. "Mul on mulje jäänud, et inimesi valitakse sinna selle järgi, et raha MITTE välja maksta," ütleb ta. "Kui sinna satuks keegi Eesti mälumängurite esikümnest, siis jõuaks ta kindlasti kaugemale kui 32 000."

"Osavate näppude vooru" kinni jäänud Martin usub, et mälumängureid hoitakse eemale. "Kontrollküsimustes võib alati eksida mingil skaalal, eks nad valivad mitte päris lolle, aga kes kümnesse ka ei pane."

Mängus on küll TV 3 raha, aga nad annaksid hea meelega hoopis suuremaid summasid välja kui seni, kinnitab programmidirektor Jüri Pihel. Ette nähakse ka võimalust, et kolm inimest saavad järjest miljoni.

"Võidusumma peab olema elu muutev ja kui töötu viie lapse isa sai 32 000, siis rõõmustasime kõik," räägib Pihel. Üks mängija on juba ka 64 000 võitnud, saade ei ole veel eetrisse jõudnud.

Indrek Salis, Eesti Mälumängu Liidu juhatuse esimees möönab, et esimesed viis küsimust ei ole tõesti keerulised. "Pigem on probleem inimestes, kes osalevad." Mitte rumaluses, vaid pigem ütlevad närvid tavatus olukorras üles. Ta ei usu kõlakaid, mis kinnitavad, et saate tegijatel on mälumänguritest must nimekiri. "Mõni mälumängur on ju saatesse pääsenud ka, aga nobedate näppude ringist pole edasi saanud."

Vikerraadio Mnemoturniiri saatejuht Mart Ummelas arvab, et enamikku Miljonimängu küsimustest tema saates kasutada ei saaks: liiga kerged. Mnemoturniiri juht usub, et Miljonimängu formaat näeb ette, et küsimused oleksid lihtsad ja konkurents saatesse võimalikult kõrge. "Kui targad saatesse saaksid, siis läheks liiga palju raha ja teised ei julgeks minna," usub Ummelas. Temagi peab võimalikuks, et arvuti jätab valimisel parimad vastajad välja ja võtab keskmised.

"Võistlejate valikul saatesse ei manipuleerita võistlejate telefonitesti tulemustega," rõhutab Pihel.

Urmas Reitelmann meenutab kahtlejatele, et mälumängurid on ju saatesse jõudnud. "Kui Kuldvillaku võitja tuli, siis kartsin, et nüüd mill läheb - ei läinud tonnigi!" ütleb produtsent. Ja kinnitab veel, et tootjafirmal pole sooja ega külma, kui palju auhinnarahaks läheb, inimesena tahaks aga küll suuremaid auhindu.

Eestlane on loll?

Tarkade Klubi liige Ivo Linna, kes on õnne proovinud ka Kuldvillakus, usub, et Eesti saatel on välismaa analoogidega võrreldes liiga hõre sõel. "Ma ei usu küll, et eestlane oleks üldiselt rumalam kui sakslane või soomlane."

Ometi on paljud lennanud välja labaste küsimustega. "No kui ikka ei tea Newtoni eesnime või kes oli Sancho Panza, siis jääb ainult imetleda saatesse minejate julgust," imestab Linna.

"No kui teile tundub nii lihtne, eks tulge ja võitke," ütleb "Kuldvillaku" produtsent ja Miljonimängu juhtoperaator Margus Malm kõigile imestajatele.

Miljonimängus ei olegi võimalik üle 120 000 saada, usub mängus osalenud Martin. Psühholoogiline pinge minevat juba nii suureks, et ainult "väga laia žestiga vennad" julgevad edasi vastata.

Produtsent Reitelmann usub, et kusagil 32 tuhande juures on maagiline piir. "Niikaua on näha, et mõtlevad, loogiliselt tuletavad, aga siis on korras! Mõtlevad, et nüüd on pappi küll, pea läheb segi ja hakatakse tobedaid vigu tegema."

"See on nagu pallimängu jälgides: kui esimene poolaeg on jama, siis pole teisestki midagi oodata," räägib Võrno. Teda on süüdistatud ekraanil igavlemises. "No mis ma ikka rõõmustan, kui debiilne küsimus ära vastatakse?" imestab Võrno. Ta on käinud Inglismaal formaadi kursustel ja teab, et reipaks peab saatejuht muutuma alles suuremate summade juures. Eestlased sinna ei jõua ja Võrnol on seni töörõõm saamata.

"Niikaua kui eestlased varastavad metsa ja hiilivad maksudest kõrvale, ei saa keegi seda miljonit," räägib Hannes Võrno ärritunult.  Ja lisab, et kui inimene küsib kõigepealt: "A kas ma pean selle milli pealt makse ka maksma vä?" siis ta ei olegi seda väärt.