EESTI MULTIMILJONÄRID: Jaan Tallinn, Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu.

Septembris toimus tehing, kus hiidsuure summa, 33 miljardi krooni eest müüdi salapärane Eestiga seotud firma Skype.

Tehingust kirjutasid ajalehed üle maailma, sest põhimõtteliselt müüdi asja, mis peaks tapma tavatelefoni. Taanlased raporteerisid, et nad said juurde rikkuselt teise mehe lennuki- ja laevafirma Maersk omaniku järel. Uue varanduse suurust nad ei osanud välja raalida, sest Skype on omanikke ja nende osalusi saladuses hoidnud. Eesti Päevaleht oletas, et 700 miljoni krooni ringis tuleb Eestisse.

500 miljonit nina peale

Eesti Ekspress käis asja uurimas Luksemburgis, kus on registreeritud Skype’i emafirma. Kohalikus äriregistris selgusid omandisuhted.

Ameerika Ühendriikidest, kus asub Skype’i ostnud firma eBay, saime 160-leheküljelise ostu-müügilepingu, mis on täis juriidilist kõrgpilotaaži.

Neist materjalidest selgub, et eestlaste osalus Skype’is oli üle viie protsendi, seda firma Ambient Sound Investments kaudu, mis jaguneb võrdselt nelja mehe vahel – Toivo Annus, Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu.

Kuna Eesti firma ei ole teinud Skype’is osalemiseks kulutusi, siis võib aktsiate müügihinda samastada kasumiga. Eesti firma teenib ligikaudu kaks miljardit krooni ja iga mees võib oma kontole kirjutada 500 miljonit krooni.

Asjaosalised olid nõus Ekspressi pakutud tehingu väärtust hindava arvutuskäiguga, kuid ei soovinud teenistuse suurust kommenteerida. “Ma ei tea täpselt, mis piirini on meil lepingu järgi avalikustamine lubatud,” ütleb Jaan Tallinn.

Skype’i müügitehing on eriline, sest kõigil 20. juuli seisuga firmas töötanud ligikaudu sajal inimestel oli aktsiaid, mistõttu neist saavad miljonärid. Teistest rohkem teenivad kümmekond firma asutamise juures olnud meest.

Asjaosalistel on võimalik valida, kas võtta raha ja eBay aktsiad välja kohe või kolme-nelja aasta pärast, kui Skype’i väärtus on eeldatavalt veelgi kasvanud.

Prooviprojektid Everyday ja Kazaa

Kogu maailma suuri telefonifirmasid heidutava Skype’i tehnilise lahenduse töötasid välja kolm Eesti meest Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. Idee autorid olid rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis Degnbol. Tegemist pole tööandja ning töövõtja vaheliste suhetega, vaid pigem sõpruskonnaga, millest osaga käib tihedalt läbi ka Linnar Viik, Eesti e-riigi nägemuse looja.

Nende meeste jaoks jooksevad kõik otsad kokku firmasse Tele2 ja aastasse 1999. Skandinaavlased olid tööl Tele2 Taanis ja otsisid Linnar Viigi vahendusel Eestist programmeerijaid. Nädalaga oli vaja üles ehitada internetiportaal Everyday. Ajalehekuulutuse peale leidsid nad Jaan Tallinna, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu.

Ka praegu on Skype’is tööl inimesi, kelle juured ulatuvad Tele2, nende seas Toivo Annus, kes on üks neljast Skype’i asutanud eestlasest.

Esimese ühisprojektina lõi sama seltskond 2000. aastal programmi Kazaa, mille abil saab internetist tasuta muusikat ja filme tõmmata. Neid ja teisi sarnaste programmide levitajaid süüdistasid piraatluses ning nõudsid kohtu ette USA näitlejad ning muusikastaarid, nagu Madonna ja Metallica.

Ometigi oli Kazaa oma kõrghetkel maailma üks kõige rohkem maha laaditud programme, mis tegi selle loojad rahvusvaheliselt tuntuks. Skandaalse mineviku pärast on Skype’i uus omanik eBay suisa ostu-müügilepingusse sisse kirjutanud, et asjaosalistel on keelatud mis tahes seos Kazaa praeguse omanikfirmaga.

Hoolimata Kazaa tuntusest oli keeruline panna toodet raha teenima ja selle seaduslikkust kaitsta.

Lihtsus tõi läbimurde

2002. aasta lõpuks valmis samal meeskonnal uus projekt – internetitelefon Skype, mis võimaldab tasuta rahvusvahelisi kõnesid. Tootel tundub olevat tulevikku, sest enamiku inimeste töökohtades või kodus on laual arvuti ning suhtlemiseks on vaja vaid mikrofoni ja kõrvaklappe. Heli kvaliteet on imeline.

Skype’ile maksab iga uue kliendi lisandumine null krooni, sama suur on turustamise eelarve. Samas on Skype’il kogu maailmas juba 63 miljonit kasutajat. Iga päev toob 170 000 liitujat ehk lehe lugejateni jõudes on nende arv suurenenud juba poole miljoni võrra.

Kõned on tasuta ja Skype teenib lisateenuste müümisest: läinud aastal oli käive näiteks 80 miljonit krooni.

Skype’i loomise ajal polnud tasuta, interneti vahendusel töötava telefoni idee erandlik. “Skype oli esimene, mille kasutamisega said hakkama ka mitte-arvutifriigid,” ütleb Jaan Tallinn. Selline lähenemine teeb just eestlaste loodud tehnilise lahenduse eriliseks.

Alates 2003. aasta augusti lõpust sai iga soovija Skype’i vahendusel kõnelda, teenus oli muutunud avalikuks. Samas on firma kontoripoolt ümbritsenud naeruväärsuseni küündiv saladuseloor, mida toetas juhtfiguuride inimlik ükskõiksus avalikkusega suhtlemisel. Eesti on väike ja ikka leidus mõni tuttav või tuttava tuttav, kes Mustamäel Skype’is tööl käis. Ometi olid nii firma asukoht, telefoninumbrid kui ka juhid ise kättesaamatud ja salajased.

Eesti Ekspressis ilmus kolme arvutimeest portreteeriv lugu ja seda illustreerival šaržil vidutas neli paari silmi pimeduses, nägusid polnud näha.

Uhkusega raporteeris “Pealtnägija” saade mullu sügisel, et nemad on esimesed Eesti ajakirjanikud, kes Skype’i kontorisse pääsesid. Umbes samal ajal Skype alles registreeriti firmana Eestis, kuigi ettevõtte kontoris käis juba iga päev tööl 30 inimest. See oli aasta pärast samanimelise emafirma loomist Luksemburgis.

Riskijulgus tegi rikkaks

Tegelikult on segane, mis firma all Skype’i telefon Eestis tööd tegi. Asjaosalised nimetavad Joltidi-nimelist ettevõtet. Üks selline on registreeritud Rootsis ja teine Eestis. Kumbki neist pole ametivõimudele esitanud eelmise ja Skype’i jaoks ainukese tervikliku majandusaasta aruannet, kuigi õige aeg on selleks ammugi läbi. Eesti äriregister on isegi kurja hoiatuse teele saatnud. Asjaosalised ütlevad, et on olnud liiga kiire.

Esialgu osutasid eestlased teenust Joltidile, millel oli ka teisi projekte. Tütar Skype kasvas suuremaks kui ema Joltid ning tekkis vajadus Eestis firma luua.

Ettevõte on keskendunud arendusele ja investorite otsimisele ning mitte ettevõtte sisemise struktuuri lihvimisele. Skype’i asju ajavad ligikaudu kümme firmat maailma eri paikades. Emafirma on registreeritud Luksemburgis, müügikontor asub Londonis, tehniline keskus Tallinnas. Arendusteenust müüakse Skype’i harudele, mis asuvad nii Rootsis kui Kanalisaartel.

Algusaegade salatsemine ­asukoha ja telefonide suhtes oli ka teistpidi arusaadav, sest Zennströmil ja Friisil oli Kazaa pärast probleeme USA ametivõimudega.

Tänu Kazaa kuulsusele tekkis ka Skype’ile kiiresti huvilisi kasutajaid ja tekkis riskiinvestorite huvi, kes ei kartnud kaotust, kuid samas lootsid suurt raha.

Taanlane Friis ja rootslane Zennström panid oma raha ettevõtmisse, neile kuulus firmast ligikaudu 40 protsenti ja pärast aktsiate müüki on nendel saada ligikaudu 14 miljardit Eesti krooni.

Investoreid mitmes voorus

Kui Skype-telefoni etteaste avalikkusele toimus 29. augustil 2003, siis juba kahe kuu pärast, firma Luksemburgis registreerimise ajaks, olid olemas olulised investorid. Viis kuud hiljem said mehed valida, keda teise rahastajate ringi kaasata. Aktsiakapitaliks kogunes 255 miljonit krooni.

Teises voorus, 2004. aasta märtsis liitunud investorid maksid 18,75kroonise aktsia eest juba 1200 krooni, lõpuks eBayle müües oli aktsia hind hinnanguliselt 57 000 krooni. “Börsile minekut silmas pidades oli oluline, et teise ringi tulijad oleksid mainekad, ajalooga investorid,” ütleb Linnar Viik.

Nii sattus aktsionäride ringi laienemisel omanike sekka ka Hotmailiga hästi teeninud Draper Fisher Jurvetsoni fond, mille üks partner on väliseestlane Steve Jürvetson – järjekordne eestlane, kes tehingust kasu saab. Peab märkima, et Jürvetsoni osalus projektis oli juhuslik ja kuigi ta teenib Skype’i aktsiate müügist kõva isiklikku kasu, oli internetitelefonist eelkõige huvitatud fondi vanem partner Timothy Draper.

Skype’i aktsiate müük on Hansapanga müügi järel Eestit puudutanud suuruselt teine tehing. Esimest korda suutsid eestlased vahetada intellektuaalse omandi ehk teadmised suureks rahaks. Samas võiks hoopis öelda, et tegemist oli erakordselt hästi premeeritud palgatöölistega. “Ma siiski välistaksin juhusliku hea vedamise, sest sama tuumikseltskond on ka varem teinud märgatava mõjuga asju,” ütleb Jaan Tallinn, üks Skype’i aktsionäridest.

Sada õnnelikku

Hansapanka tundsid müügi hetkel kõik eestimaalased, Skype’ist teavad siiani vähesed. Hansapanga müüjad – Hannes Tamjärv, Rain Lõhmus, Jüri Mõis – olid staarid. Skype’i aktsiate müüjaid Toivo Annust, Jaan Tallinna, Ahti Heinlat ja Priit Kasesalu tunnevad vähesed. Ülemaailmne klantsajakiri Vanity Fair nimetab neid mitte lihtsalt nohikuteks, vaid ülinohikuteks. Samas näitab nende väärtust, et eBay dikteeritud ostu-müügilepingu osas on kirjas, et tehing jääb katki, kui nad ei kirjuta alla konkureerimist keelavale lepingule.

“Inimestest, kes on Skype’i jaoks tööd teinud ja sellega raha teeninud, pole ükski tüüpiline edukeskse ühiskonna esindaja,” ütleb Linnar Viik. Samas pole tegemist majanduskaugete inimestega, sest arvutimeeste ühisfirma on mitmel aastal teeninud ligikaudu miljon krooni, ostes välismaised väärtpabereid ja neid kiiresti vaheltkasuga edasi müües.

Erinevalt Hansapanga müügist, millest töötajad osa ei saanud, olid ligikaudu sajal Tallinna kontori töötajal taskus Skype’i aktsiad. Tundub, et Skype on olnud helde. Asjaosalised ise aga arvavad, et see on loomulik, sest inimesed on nende peamine väärtus.

Linnar Viigi sõnul Skype’i loojad tegelikult ei tahtnudki oma firmat maha müüa. See oli olude surve, sest nende mängumaale tungivad maailma vägevaimad – Google kavatseb luua oma tasuta internetitelefoni.

Skype’i struktuur

* Emafirma Skype Technologies S.A (Luksemburg)

* Skype Communications (Luksemburg) tegeleb müügiga

* Skype Sofware (Luksemburg) varustab tark- ja riistvaraga

* Skype Technologies (Eesti) osutab tehnoloogilist tugiteenust

* S Technologies (Suurbritannia) administratiivsed ja raamatupidamise teenused

Skype’i aktsiate müüjad

* Asutajad

Janus Friis 14%

Niklas Zennström 14%

Ambient Sound Investments (eestlased Jaan Tallinn, Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu) 5,6%

Geoffrey Prentice (Londoni kontori juht) 1%

* Teise ringi investorid

Howard Hartenbaum (Amazoni investor) 0,8%

New Tech Venture Capital Fund S.C.A
(riskikapitali firma Mangrove Capital Partners) 4%

Timothy Draperiga seotud riskikapitali fondid 1,5%

Bessemer Venture Investors (riskiinvestorid) 1,5%

* Kolmanda ringi investorid

Draper Fisher Jurvetson ePlanet Ventures
(Timothy Draperi fond, kus Steve Jürvetson on partner) 12,5%

Index Ventures (riskiinvestorid) 10%

Timothy Draper Living Trust 0,5%

New Tech Venture Capital Fund SCA
(riskikapitalifirma Mangrove Capital Partners) 1,6%

*  Neljanda ringi omanikud

Töötajate optsioonid 5% (sadakond inimest Tallinnas ja umbes 40 Londonis)