Egiptus: Demonstrandid Egiptuse sõjalise režiimi lõpetamise poolt. Tahriri väljak, Kairo. November 2011. (Corbis / Scanpix)

Kõiki suuremaid proteste, mis möödunud aastast alates maailma on raputanud, on ühendanud Guy Fawkesi mask, mida isegi rahvamassis on olnud võimatu mitte märgata. Araabia kevad, Occupy Wall Street, protestid Moskvas, nüüd ACTA-vastased meeleavaldused, mis voolavad üle Euroopa nagu laviin…

Maski massidesse minekusse andis kõigepealt oma panuse häktivistide rühmitus Anonymous, ACTA-vastase võitluse lipulaev, kes võttis need kasutusele Alan Moore’i 80ndate kuulsa koomiksi “V for Vendetta” järgi. Koomiksis kannab maski V-nimeline anarhistlik revolutsionäär, kes püüab kukutada valitsevat totalitaarset režiimi (2006. aastal kinnistus koomiksi idee veelgi samanimelises filmis).

Möödunud, protestiaastaks nimetatud 2011. aastal sai Guy Fawkesi maskist omamoodi sümbol väga erineva sisuga meeleavaldustele inimõiguste ja vaba kodanikuühiskonna kaitseks Egiptusest Ameerika Ühendriikideni. Aga ei sõdita ainult otsustajate vastu, maski on kasutanud ka otsustajad ise — nimelt panid need selle aasta alguses parlamendi istungile tulles pähe isegi Poola Seimi ACTA-vastased liikmed.

Inglismaalt pärit Guy Fawkesi enda kuju on lähiajaloo pöördelistes sündmustes natuke hägustunud. Tõsi, praeguste maskikandjate motiivid on 400 aasta tagustega võrreldes tõesti triivinud pisut eemale, aga kattuvad osaliselt nüüdki (protest režiimi, võimulolijate omavoli, valede jne vastu). Fawkes oma kaaskonnaga soovis 1605. aastal ööl vastu 5. novembrit Püssirohuvandenõu abil lahendada olukorda muidugi eriti äärmuslikul viisil. Plaan oli lihtne — tappa Inglismaa kuningas ning lasta õhku terve parlament. Sellises võimuladvikust vabanemise viisis nägid katoliiklasest Fawkes (keda muide peetakse ekslikult vandenõu initsiaatoriks, täpset idee päritolu ega autorit ei ole ajaloolased siiani kindlaks teha suutnudki) ja tema kaaslased enesekaitset — kõik halb, mis katoliiklastele 1600ndatel Inglismaal osaks oli langenud, tuli just kuningakojast ning parlamendist. Mastaapne püssirohuplahvatus oleks andnud võimaluse luua katoliiklastest eestkostevalitsus. Kui kõik oleks muidugi läinud plaanipäraselt. Kogu vandenõu jäi ära vaid ühe kirja tõttu, mille saajat, lord Monteagle’it hoiatati konkreetsel päeval parlamenti minemast ning kust info edasiste plaanide kohta juba välja lekkis.

Nii et kuigi praegused meeleavaldajad kasutavad natuke intelligentsemaid meetodeid enda kuuldavaks tegemiseks , annab mask meeleavaldustel praegugi kandjatele anonüümsuse, mis oli Fawkesi plussiks juba 1605. aastal — tuntud oli küll tema nimi, aga mitte nägu.