ARBO KALJUVEE / EPL

Valimised on selleks korraks möödas. Meile kõigile jäi silma võitjapartei loosung Euroopa viie rikkama riigi hulka saamisest. Väga ambitsioonikas eesmärk, siin ei ole mõtet enam diskuteerida, kui kiiresti me ikka peaksime kasvama. Tähtsam on hoopis põhimõte. Selle visiooni järgi me ei lepi sellega, et oleme majanduslikus mõttes Lõuna-Soome või Ida-Rootsi nagu täna. Sest kui me teeme neile allhanget ja teenindame põhja- ja läänenaabreid oma restoranides, sanatooriumides ja kaubanduskeskustes ning jätame keerulisemad tööd neile, on raske uskuda, et saame neist ühel päeval rikkamaks. Ainult muinasjutus saab sulane üleöö peremehest jõukamaks. Tegelikkuses saab sulane peremehest rikkamaks ainult siis, kui ta sulaseks olles hoolega õpib ning hiljem õpitut enda ettevõttes aktiivselt ellu viib ning pingutab selle nimel ennastunustavalt, kuid uuel, kõrgemal tasemel kui õpetaja juures.

Teades eestlase loomust, on meie üheks suurimaks liikumapanevaks jõuks soov olla naabrist parem. Me ei lepi olukorraga, kus meie põhjanaabritest hõimuveljed saavad meist mitu korda suuremat sissetulekut.

Meile edu toonud tänane majandusmudel on olnud peamiselt suunatud teenindussektorile ja allhanketööstusele. Suuresti tänu meie jõukatele naabritele on meil hästi läinud. Võiksime ju mõelda näiteks Leedu või Läti naabritele, Gruusiast rääkimata. Nemad ei saa nautida olukorda, kus naabritest turistide hulk ületab kahekordselt elanike arvu. Selles mõttes on meie elu olnud oluliselt lihtsam.

Kui me soovime saada samasugust sissetulekut kui soomlastel-rootslastel, siis peame müüma ekspordiks sama kallist toodangut kui nemad. Ainult nii kasvab ühiskondlik tööviljakus. Meie õpetaja, arst, juuksur või ehitaja ei saa oma tööviljakust lõpmatult suurendada. Kahte pimesooleoperatsiooni korraga ei tee ega pane korraga klassiruumi sadat õpilast. Meie arstid ja õpetajad saavad samasugust palka ainult siis, kui nende “kliendid” on sama jõukad kui Soomes. Ehk kui õpetad selle rahva lapsi, kes mõtlevad mobiiltelefonidele uusi lahendusi, saad ühte palka, ja kui õpetad lapsi, kes mobiili kokku panevad, siis teist. See on karm reaalsus ja midagi ei ole teha.

Kui me ei rahuldu olukorraga, kus oleme allhankemaa ja põhjanaabrite teenindaja, peame hakkama oma ekspordi lisandväärtust oluliselt tõstma. Kui vaadata maailmas ringi, siis rikkamad riigid on need, kus eksporditakse kapitali, uut ja kallist tehnoloogiat või kus on palju kalleid maavarasid. Kuna maavaradega meil eriti hõisata ei ole, siis jääb üle tehnoloogia või kapital.

Praegu on selge, et kui me tahame samasugust elatustaset kui meie põhjanaabritel, peab meie majandus elama üle suured struktuursed muudatused. Meie ekspordi struktuur peab tunduvalt muutuma, lihtne odava kulubaasiga maa majandusmudel on ennast ammendanud või ammendumas. Kuidas edasi?

Soome SITRAst Eesti Arengufondini
Soome SITRAst on Eestis palju räägitud. Paljude arvates on just tänu tänavu neljakümneseks saavale SITRA-le põhjanaabrite majandus üks uuendusmeelsemaid maailmas.

President Lennart Meri üritas meile selgitada, et ka Eestis on vaja tegeleda innovatsiooniga. Ta tahtis, et meil oleks oma SITRA, ja pärast pikka veenmistööd sündis Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK), mille asutasid Eesti Pank, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Kaubandus-Tööstuskoda. SAK jõudis korraldada mõne tulevikku suunatud konverentsi ja teha mitu uuri mistööd. See oli oma ajast ees ning paar aastat pärast algust SAKi tegevus peatus.

Oli tunne, et innovatsiooni pole kellelegi vaja ja riiklikult sellega keegi tegelema ei pea.
Kaks-kolm aastat tagasi algas diskussioon uuesti ja möödunud aasta lõpus lõi Riigikogu Majandus-ja Kommunikat­siooniministeeriumi eestvõttel Eesti Arengufondi.

Hetkeolukord Eesti innovatsioonis
Me oleme uhked oma tehnoloogilise arengu üle. Eesti pro­grammeerijad on teinud Skype’i ja Playtechi. Meie pankade internetilahendused on maailmatasemel. Meil on e-Maksuamet, mobiilne parkimine. Meil toimusid maailma esimesed e-parlamendivalimised. Meie väikese rahvaarvu kohta pole see halb tulemus. Meil on innovaatilise riigi kuvand.

Teiselt poolt on meie investeeringud arengusse Euroopa keskmiste tasemel. Meie kaitstud patentide arv on naeruväärne. Aga mis peamine, meie eksportiva majanduse lisand­väärtus on väike. Selleks, et saada jõukamaks, on vaja ekspordi lisandväärtust oluliselt suurendada.

Millega hakkab Arengufond tegelema?

Riskikapitali fond. Nii mõnegi arvates kujutab fond endast järjekordset raha jagamise kohta, mida on Eestis ennegi olnud. Ka Arengufond hakkab tegelema innovaatiliste projektide rahastamisega. Samas ei tegele see uurimistööde rahastamisega nagu ülikoolid. Arengufond ostab osalust firmades, mis on jõudnud juba nn kommertsfaasi.

Tänane riskikapitaliga tegelevate inimeste kogemus ja ülikoolide rektorite teadmine ütleb, et selliseid projekte tuleb lähiaastail kuni kümmekond kogu Eesti kohta aastas. Kindlasti ei ole seda palju. Olen veendunud, et rahastamisvõimaluste paranedes ja suurema tähelepanu pööramisel innovatsioonile kasvab ka finantseeritavate projektide hulk. Me tahame, et meie inimesed eri eluvaldkondadest tuleksid välja oma ideedega, kuidas parandada hetkeolukorda.
Arengufond analüüsib neid projekte ning kaasab otsustamisse eksperte, et anda hinnang projekti realiseeritavusele. Kui vaja, siis kaasatakse rahvusvahelisi eksperte.

Maksumaksja võib rahulikult magada. Juhtimissüsteem on nii üles ehitatud, et raha keegi kõrvale panna ei saa. Küll aga on selliste investeeringute puhul normaalne, et ainult kümmekond projekti sajast jäävad ellu ning üks neist saab tõeliselt suureks.

Kaasame oma projektidesse ka erafonde ning eraisikutest investoreid, seda teeme samadel alustel. Selliste nn ­business angel’ite kaasamine annab maksumaksjale lisakindluse, et oleme õigel teel. Lisaks näitab maailmapraktika, et sellised investorid aitavad firma tegevjuhtkonda ettevõtte arendamisel ning abistavad ettevõtjat ka oma kogemuste ning sidemetega. Näiteks on SITRA-l kaasatud paarsada business-angel’it. Arvan, et ka meil võiks paari aasta pärast neid olla paarkümmend. Selliste inimeste juhtimiskogemust ja sidemeid lihtsalt peab ära kasutama.
Meie eesmärk on see, et iga korralik idee saaks raha ja vajalikku juhtimistuge, mitte see, et kõik oleks riigi omanduses. Seetõttu ütlesin ka pressikonverentsil, et raha hulga võib lugeda lõpmatuks. Tänases maailmas ei jää ükski hea idee rahata.

Arenguseire uurimise asutus

Peale raha investeerimise hakkab fond tegelema ka arenguseirega.
Me kõik soovime, et meie tulevik oleks tänasest päevast parem. Strateegiliste otsuste tegemisel teeb parema otsuse see, kes oskab paremini ette näha tuleviku arenguid. Selleks, et teha paremaid otsuseid, tuleb sageli usaldada intuitsiooni, aga peale selle on vaja ka informatsiooni tulevikutrendide kohta. Nii nagu on vastuvoolu ujuda märksa raskem kui allavoolu, on ka vastu trendi liikumi ne hulga keerulisem kui trende järgides.

Kui vaadata näiteks Tuleviku-Uuringute Instituudi kümne aasta tagust uurimistööd, siis sellest oli toonastele otsustajatele palju kasu. Tänases nn kvartalikapitalismis, kus kõike hinnatakse kvartalitulemuste järgi, peab suuremat tähelepanu pöörama kaugemale tulevikule. Vajame institutsiooni, mis regulaarselt jälgib arengutrende ning informeerib ühiskonda. Me ei saa jätta sellist tööd juhuse hooleks. Riigil peab olema töötav süsteem arengute uurimiseks ning nende tutvustamiseks otsustajatele.

Eri huvigruppide sidustamine
Nagu juba öeldud, kavatseb fond kaasata ettevõtjaid omanike ringi ja samuti nende firmade nõukogudesse.

Lisaks kavatseb fond tegeleda eri valdkondade arengu uurimisega ning tutvustamisega ettevõtjatele. Ikka selleks, et aidata teha veelgi paremaid otsuseid.

Fond kavandab ka aktiivset koostööd ülikoolidega. Suurt võimalust näeme ülikoolide teadlaste ja ettevõtjate koostöös. Olen veendunud, et akadeemilise ja ettevõtlusmaailmade tihedama suhtlemise korral tekkivad uued ideed, mis on kasulikud meie majandusele.

Meie rahvaesindajad vajavad samuti rohkem informatsiooni trendide kohta. Oma pingsas igapäevatöös ei ole lihtsalt aega hoida end kursis suuremate arengutega majanduses. See on igati arusaadav. Selleks, et aidata teha majandusarengut kiirendavaid seadusi, on vaja saada palju rohkem ja tasakaalustatumat informatsiooni, kui seda suudab pakkuda meie ajakirjandus.

Sarnased ettevõtmised töötavad praktiliselt igas ELi riigis. Kavatseme aktiivselt osaleda selles võrgustikus, et saada parimat informatsiooni arengute kohta maailmas.

Meie aastane eelarve on seaduse järgi vähemalt kakskümmend miljonit krooni. Olen veendunud, et kui suudame meie ühiskonnale paremini selgitada tulevikustsenaariume ja selle põhjal tehakse paremaid otsuseid, siis tulu meie riigile ei ole mitte paarsada miljonit, vaid paar miljardit krooni aastas. Meie eesmärk on, et kõik uuenduslikud ja äriliselt kasulikud ideed leiaksid raha ja juhtimiskogemust. Lisaks tahame me aidata kõikidel meil teha paremaid otsuseid.