Aastal 2007 oli meeste keskmine eluiga 67 ja naistel 78 aastat. Kui vaadata ajalukku, siis Soomes on meeste keskmine eluiga tõusnud poole sajandiga – sõjajärgsetest 50ndatest tänavuseni – 12 aastat, Eestis vaid kaks aastat.


Eesti meeste tervisele pühendati novembris peetud Tallinna II südamekonverents. Teema mitmekülgsele lahkamisele vaatamata jääb kõlama rohkem küsimusi kui vastuseid. Kes näiteks meeste tervise eest vastutab? Kas mees ise? Tema naine? Tema arst? Või hoopis valitsus? Nii palju, kui on arvajaid, jagub ka veendumusi, kõik muide suurepäraselt põhjendatud.


Haritus ja tervis



Maailma terviseassotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel toob ühe drastilise teemana välja ka meeste eluea ja hariduse korrelatsiooni: „Kõrgharidusega meeste suremus on iseseisvuse aastatel palju ja järsult langenud, seevastu madala ja keskharidusega meeste suremus omab selget tõusutendentsi. Kõrgharidusega naistel on lootust elada 19 aastat kauem kui madala haridusega meestel.”


Nagu näha, varieeruvus on kohutav. Kui lisada sellele statistikale koolide oma, mille tendents näitab, et haridustee kipub katkema pigem poistel kui tüdrukutel, jätame tänastele tütardele üsna kehvad välja­vaated.


Muide, meeste suremus algab juba õige noorelt: kuni viieaastastel eesti poistel on suremus neli korda kõrgem kui sama vanadel soome poistel, keskealiste meeste puhul on see vahe kolmekordne. Anu Kasmel näeb selles suuresti ühiskondlikku probleemi. Väike näide tema enda perekonnast: kui elati Norras, kandis ta poeg rattaga sõites alati kiivrit, Eestis aga loobus sellest, sest teised lapsed sõidavad kiivrita.


Anu Kasmel: „Kriis teatud sotsiaalsete rühmade meeste tervises tuleneb suuresti neist sotsiaalpoliitilistest ja -majanduslikest põhjustest, mis korduvate muutuste aegadel on Eestimaa meest mõjutanud. Madalama haridustasemega mehed aktsepteerivad rollide muutusi aeglasemalt ning kohanevad nendega visamalt. Strukturaalsed riskitegurid (näiteks majanduslike võimaluste puudumine, vaesus, sotsiaalne isolatsioon jmt) mängivad suurt rolli meeste igapäevase eluviisi ja terviskäitumise kujundamisel.


Otsides lahendusi, peame eelkõige saama selgust eri sotsiaalsete gruppide meeste väärtushinnangutes, hoiakutes ja vajadustes ning nägema neid ressursse, mis on igal rühmal olemas. Noorte tervete meeste generatsiooni üleskasvamine eeldab plaanitud salutogeneetilisi, st tervise arengule suunatud lähenemisi, mitte niivõrd haiguste ennetamisele suunatud tegevusi. Tunduvalt tõendus­põhisemad on need strateegiad, kuhu on kaasatud asjaosalised (st mehed) ning mis on kogukonnakesksed, mis võtavad arvesse konteksti (meestel Ida-Virumaal, Hiiumaal vm on erinevad tervisemõjurid), keskenduvad olemasolevatele ressurssidele ning on suunatud meeste erinevate gruppide sotsiaalse sidususe tõusule ja strukturaalsete tervisemõjurite muutusele.


Mees ja ravi



Perearst Eero Merilind rõhutab, et peale eluea on tähtis ka tervena elatud eluiga. Ka see näitaja on Eestil madalam kui teistel Euroopa riikidel. Eesti keskmine on 51,8 aastat (meestel 49,6 ja naistel 53,7).


„Olulised põhjused, mis mõjutavad mehe eluiga, on südame- ja veresoonkonnahaigused, nende riskitegurid aga elustiiliga muude­tavad suitsetamine, alkoholitarbimine, väh ene liikumine ja ebatervislik toitumine. Selleks et neid tegureid mõjutada, tuleb luua strateegiad tervislike eluviiside ja hoiakute kujundamiseks.


Eesti inimeste esimene suitsetamiskogemus on varases eas, selle näitajaga oleme Euroopas esirinnas: 65% poistest ja 43% tüdrukutest on suitsetanud enne 13. eluaastat. Mujal Euroopas on selles eas suitsetanud 31% poistest ja 28% tüdrukutest. (Andmed pärinevad rahvusvahelisest kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust HBSC 2005/2006.) Palju on ka neid koolilapsi, kes suitsetavad vähemalt üks kord nädalas.”


Doktor Merilind küsib retooriliselt: millise pereliikme tervise eest muretsetakse Eesti peres kõige enam? Laste? Isa? Ema? Vanavanemate? Lemmiklooma? Õige vastus on – auto!


„Mõtleme korraks autopidamise põhiprintsiipidele. Kindlustusi on sageli kaks: kohustuslik ja vabatahtlik, kõiki õnnetusi kattev. Bensiin peab olema korralik, solkkütuse kasutamine on seadusega keelatud. Kindlate ajavahemike järel käiakse ülevaatusel ja hoolduses ning reeglina teostavad viimast erialaspetsialistid. Ja mis on meil vastu panna inimeste ravis?”


Veresoonte varajane vananemine



Lundi ülikooli professor Peter Nilsson on kindel, et südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) suurenenud risk Ida-Euroopa meeste seas on seotud veresoonte varajase vananemise (EVA – early ageing syndrome) sündroomiga. Võrreldes naistega on meestel suurem SVH-risk, see aga on otseselt seotud veresoonte vananemisega.


Seega on vaja välja selgitada, kuivõrd keskealiste meeste seas esineb EVA-sündroomi.


Veresoonte seisundit saab mõõta mitmel viisil (arterite jäikus, suurenenud pulsirõhk, suurenenud pulsikiirus) ja samuti on võimalik sekkuda EVA-protsessi nii elustiili muutmise kui ka tõenduspõhise raviga.


Noore ja terve inimese arterid on elastsed ning pulsilaine levib neis aeglaselt (normaalse kiirusega). Kui veresooned on jäigastunud (nt ateroskleroosi ehk lubjastumise tõttu), levib pulsilaine suure kiirusega, mis tekitab  terviseprobleeme.


Arterid vananevad kiiremini ka kõrge vererõhu korral, kuna sel juhul on arterisein suure koormuse all. Ateroskleroos tekib aga veresoone seinas, mitte valendikus. Ateroskleroos muudab soone seina jäigaks. Samuti vananevad suhkurtõve ehk diabeedi korral arterid normist ligi kaks korda kiiremini. Veresoonte jäikust saab mõõta arteriograafiga. (Eestis on see olemas Põhja-Eesti regionaalhaiglas.)


Varajane veresoonte vananemine (EVA) on sage kõrge vererõhuga patsientide seas ja suureneb, kui on rohkem südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) riskifaktoreid. EVA-sündroomi mõjutab sageli krooniline põletik. Üks osa veresoonte vananemisest on arterite jäigastumine, mida saab mõõta pulsilaine kiiruse abil: kiirus on normist suurem.


Mitmed uurimused on kinnitanud, et EVA-protsess algab noores eas ja arterite vananemine võib olla programmeeritud juba loote­eas või olla mõjutatud ebasoodsatest arengutingimustest vahetult pärast sündi. Korduvad uuringud on kinnitanud, et esineb seos sünnikaalu, raseduse aja ja süstoolse vererõhu kõrgenemise vahel lapse-, teisme- ja täiskasvanueas, samuti on seos suurenenud SVH-riski vahel. Loodetavasti heidavad edasised uuringud valgust võimalustele vaskulaarset vananemist peatada või isegi tagasi pöörata, usub Peter Nilsson.
Elustiil määrab tervise

10 traditsioonilist tervisesoovitust

  • Ära suitseta. Kui suitsetad, siis lõpeta. Kui ei suuda, siis vähenda.
  • Söö tasakaalustatud toitu, rohkelt puu- ja köögivilju.
  • Ole kehaliselt aktiivne.
  • Kasuta stressimaandamise tehnikaid, jaga oma probleeme ja lõõgastu.
  • Kui kasutad alkoholi, siis tee seda mõõdukalt.
  • Hoidu päikesepõletuse eest.
  • Praktiseeri turvaseksi.
  • Käi regulaarselt vähiskriiningus.
  • Juhi turvaliselt mootorsõidukit.
  • Õpi esmaabivõtteid.
10 alternatiivset tervisesoovitust
  • Ära ole vaene. Kui saad, siis lõpeta oma vaesus. Kui ei saa, siis püüa mitte kaua vaene olla.
  • Oma jõukaid, armastavaid ja tolerantseid vanemaid, ema, kes annab rinnapiima ja on kodune.
  • Oma autot.
  • Ära tööta stressirikkal ja madalapalgalisel tööl, ära kaota tööd ega muutu töötuks.
  • Ära ela halbades elamistingimustes.
  • Ole suuteline käima soojal maal puhkusel ja päikesevannides.
  • Võta välja kõik riiklikud ja muud toetused, mis võimalik, kui oled töötu, pensionil, haige või puudega.
  • Ära ela suure liiklusega tänaval või saastava tööstusettevõtte läheduses.
  • Kuulu paljudesse klubidesse, sõprusringidesse ja pea sageli pidu.
  • Kallista oma lähedasi vähemalt neli korda päevas, helista neile sageli ja käi külas.
Allikas: Anu Kasmel