AASTA KERGENDUS: Nüüd ei pea enam lätlaste-leedulaste ees häbi tundma, et meil Maybache polegi.
Juhtund kord nii, et ühte kalleid autosid müüvasse salongi astund sisse veidi kohtlase olemisega mees. Kõndind masinate vahel ringi, vaadand üht, uurind teist. Et võõral olnd riided pisut räpased ja korratud, ei hakand müügimees talle ligi ka minema, ainult silmanurgast piidles.

Lõpuks tulnd tüüp ise laua juurde. “Kle, ma tahan seda autot osta! Mul on raha kaasas.” Ja näidand sõrmega ukse juures seisnud maasturile. Müügimees kohe ütlema, et see on ikka väga kallis ja seda pole nii lihtne osta.

“Mis ta siis maksab, kümme miljonit vä?” küsind võõras. Müügimees vastu, et ei, üks koma kaks miljonit.

Selle peale saand mees peaaegu tigedaks. “Tead, mul on kümme traktort, ja ükski neist pole nii odav!” Misjärel müügimees läinud näost valgemaks kui kunstlumi Otepää suusastaadionil. Aga auto müünud ta maamehele ikkagi ära. Sularaha eest.

Mine võta kinni, kas see linnalegend ikka tõele vastab. Pigem mitte, ehkki sarnastesse olukordadesse automüüjad aeg-ajalt ilmselt satuvad. Kallite autode ostmine-müümine käib ikka veidi teisiti kui toyota corollade või ford focustega kaubitsemine. Müügimees peab olema valmis kliendi kõikvõimalikeks veidrusteks, sest SUUR RAHA terendab taamal. Või kas ikka terendab? Kui palju siis meil kalleid autosid ostetakse?

Millega rikkad sõidavad?
Eks ikka luksusautodega, ütleb loogika. No vaatame. Esmalt seda, mis on üldse luksusauto. Erinevalt mõnest teisest riigist (näiteks Saksamaast) ei fikseeri ARK arvelevõetava sõiduki klassi. Seega tuleb aluseks võtta müügistatistika, mida peab automüüjaid koondav organisatsioon AMTEL. Nende numbritega on jälle oma häda. Nimelt ei näita AMTEL mitte sõiduki nime, vaid ainult klassi. Seega saame teada, et mark X müüs N luksusautot, aga kuidas see jagus mudelite A, B ja C vahel, ei tea me ikka. ARKi ja AMTELi numbrid kokku annavad siiski üsna hea pildi.

AMTELi järgi oli meie automüügifirmades saada 23 tüüpi luksusautosid. Aga see on jällegi eksitav. Luksusautode hulka arvatakse ka näiteks GT- või sportautod, nagu 6. seeria BMW või Cor­vette. Ent olgu pealegi, hinna ja võimsuse järgi polegi see vale. Aga Honda Legend ja luksusauto? Hästi, tehniline tase varjutab puudujäägid mootori võimsuses ja gabariitides. Kuid kuidas kvalifitseerub luksusautoks Kia Opirus, jääb mulle küll selgusetuks.

Luksusautode müük
Mark Mü&uu ml;k 
Mercedes-Benz
61
BMW
45 
Honda
25 
Audi
17 
Cadillac
Corvette
Kia
Jaguar
Lexus
Volkswagen
Infiniti
Kokku174 

Nagu eeldada võis, valmistasid suurema osa “ametlikest” luksusautodest “kolm paksu sakslast”: Audi, BMW ja Mercedes. Veidi üllatav on ehk nende omavaheline seis – Mercedest läks kaubaks sama palju kui “bemmi” ja Audit kokku. Ning sakslaste kolmikvõidu rikkus ära Honda.

Väike arvutus näitab, et luksussõidukid moodustasid 0,7 protsenti kogu autoturust (25 515 müüdud masinat). Naeruväärne, eks ole? Tänavapilt räägib ju hoopis midagi muud.

Bentley võidab südameid
ARKi statistika annab ligilähedaselt sama tulemuse – 189 masinat – ning vahe tuleb ilmselgelt sisse välismaalt toodud autode arvelt. Luksusautode kilda arvasin ma ka mõned sellised masinad, mida AMTELi liigitustabelis ei leidu, aga mis üldise loogika järgi sinna võiksid kuuluda. Ning ehkki numbriliselt pole vahe eriti suur, teevad selle üsna põnevad sõidukid.

Üks Hyundai Grandeur ja kolm Citroën C6 eriti kulmu kergitama ei pane. Seitse Bentleyt aga küll. Kaks neist on kupeed (Continental GT), kaks aga sedaanid (Continental Flying Spur). Võibki öelda, et nii-öelda tavalistest luksusautodest tüdinud rikkuritele on Bentley saanud viisiks, kuidas massist erineda. Ühest küljest on tegu ikkagi väga maineka ja eksklusiivse margiga, teisalt asuvad hinnad kättesaadavas kauguses – nii kupee kui ka sedaani eest küsitakse umbes 167 000 eurot ehk 2,6 miljonit krooni (siin ja edaspidi pärinevad eurohinnad Saksamaalt).

Aston Martin DB9 on Bentleytega samast klassist. Ehk veidi eksklusiivsem, aga ka pisut odavam – 144 000 eurot ehk 2,25 miljonit krooni.

Aga nüüd, daamid ja härrad! ­Aasta nael! Autoregistri ehe! Eesti teede pärl! Siit ta tuleb – Ferrari 612 Scaglietti. Legendaarsetest legendaarseima Itaalia autotootja praeguse valiku lipulaev (kui eriseeriatena valmivad supermegahüpersõidukid kõrvale jätta). 215 100 euro ehk 3,37 miljoni krooni eest sai ostja enda käsutusse ligi viie meetri pikkuse ja ligi kaks tonni kaaluva klassikalise GT-auto. Kas tegu on ka kalleima mullu meie teedele lisandunud sõidukiga? Vist siiski mitte, aga sellest edaspidi.

Uute luksusautode esmaregistreerimine
 
Mark Registreer imine 
Mercedes-Benz
61 
BMW
44 
Honda
25 
Audi
20 
Cadillac
Bentley
Corvette
Kia
Lexus
Citroën
Volkswagen
Aston Martin
Ferrari
Infiniti
Jaguar
Kokku 189 

Nii et päris uusi ja päris luksuslikke autosid lisandub Eesti teedele üsna napilt. Aga ehk jätaks luksuse nüüd natuke kõrvale. Mis auto veel kalliks teeb? Näiteks suurus. Mis tähendab, et tuleb pilk pöörata maasturitele. Ja õige ka, sest tänavad on maastureid täis. Eesti on neile vähemalt sama tõotatud maa kui Ameerika. Seda väidet kaunistab kõige paremini Porsche näide. Kui mujal maailmas tuntakse seda firmat eelkõige sportautotootjana, on ta meil märksa edukam hoopis maasturitega. Näiteks mullu müüs meie Porsche esindus 7 sportautot ning tervelt 13 Cayenne’i. Aga räägime edaspidi luksusmaasturitest. ­AMTEL sellist mõistet ei tunne ja seetõttu panin ma liigi piirid paika tunnetuse järgi, arvestades auto hinda, suurust, eksklusiivsust jne. Ning mis selgus?

Uute luksusmaasturite esmaregistreerimine
Mark Arv 
Toyota
453
Volkswagen
148
Jeep
145
Mercedes-Benz
141
Nissan
125
Lexus
122
Land Rover
96
Volvo
76
BMW
63
Audi
55
Mitsubishi
36
Cadillac
29
Ssangyong
26 
Hyundai
18 
Porsche
16 
Subaru 
13 
Hummer
12 
Saab
Lincoln
Suzuki
Infiniti
Ford
Kokku 1598 

Siin tabelis on varjul puhas kuld. Vaadake ülemist rida. Eelmisel aastal lisandus registrisse 453 Toyota maasturit ning veel 122 tütarfirma Lexuse oma. Iga Toyota maksab vähemalt
600 000 krooni, iga Lexuse oma vähemalt 700 000. See tähendab, et ainuüksi nende autode peale pandi mullu magama ligi 400 miljonit krooni.

Aga Toyotad-Lexused kuuluvad pigem keskmisse hinnaklassi. Näiteks võeti mullu registrisse Mercedes-Benz G 55 AMG, mille hinna eest võiks poest osta kolm standardvarustuses Toyota Land Cruiserit. Aga see mega-mersu pole veel kaugeltki kalleim uus maastur.

Kilovatid maksavad
Kalliks teeb auto ka võimsus. Sellest lähtudes panin kokku ka pingerea registrisse lisandunud võimsatest autodest. Esialgu pidasin ma “võimsa auto” alampiiriks 220 kilovatti ehk 300 hobujõudu. Siis aga selgus, et ARK registreeris selliseid mullu kaugelt üle tuhande. Et mingitki eksklusiivsust säilitada, seadsin lati 250 kW peale. Selliseid ja võimsamaid sõidukeid tuli mullu juurde 388 tükki. Vanim neist on 1959. aastal (!) valminud Buick Electra, 2006. aasta toodangust ületas 250 kW piiri 60 autot.

Esmaregistreeritud võimsad sõiduautod
Mark Arvg> 
Mercedes-Benz
114 
Audi 
70 
BMW 66 
Porsche
36 
Cadillac
19 
Land Rover
18 
Bentley
11 
Chevrolet (Corvette) 11 
Chrysler
Ferrari
Jaguar
Lexus
Maserati
Volkswagen
Aston Martin
Dodge
Ford
Oldsmobile
BMW Alpina
Buick
Lamborghini
Lotus
Maybach
Pontiac
Kokku 388 

Selles arvestuses on jäme ots küll väga kindlalt “kolme paksu sakslase ” käes ning Porschegi edestab ülejäänud maailma. Samadest andmetest saab aga kokku panna teise, veel palju põnevama pingerea.

Kalleim auto on Porsche
Ent milline siiski võiks olla kalleim 2006. aastal Eestisse ostetud auto? Sajaprotsendilise kindlusega ma seda ikkagi ei tea. Saatsin välja terve trobikonna järelepärimisi, aga kahjuks polnud automüüjad just eriti usinad vastama. Siiski õnnestus tuvastada, et mullu müüsid Eesti autofirmad vähemalt 342 sõiduautot, mille hind ületas miljon krooni (taustsüsteemi mõttes – ainuüksi Mercedes müüs samal ajal 512 miljon ja rohkem maksnud veoautot). Võib eeldada, et tegelikult oli neid vähemalt 400. 141 neist veeres välja Mercedeseid müüva Silberauto väravast, 99 “millist” masinat kandsid Audi märki. Porsche esinduse poolt aasta jooksul müüdud 20 autost jäi vaid ühe hind alla miljoni krooni. Keskmine Porsche maksis 1,6 miljonit, kalleimateks kliendile üleantud masinateks osutusid kaks Carrera Turbot (kumbki 2 334 724 krooni). Premium Motorsi keskmine müügihind jäi Porsche esinduse omale alla, kuid suurima summa ühe sõiduauto eest kasseeris ilmselt just see ettevõte. Ja taas oli tegu Porschega. Tõsi, tuuningfirma Gemballa poolt vääristatud kujul. Gemballa GT 600 Prestige Aero 3 tõi firma kassasse 3 500 000 krooni ning selliseid autosid osteti kaks.

Nende numbritega jätab Gemballa-Porsche kaugele selja taha Bentleyd ja Aston Martinid ning edestab isegi Ferrari 612 Scagliettit. Ent tipp on ikkagi veel kaugel. Välismaalt ostetud pruugitud (või “pruugitud”) autode puhul on raske midagi kindlat väita, kuid suurusjärgud peaksid paika pidama küll. Ning Maybachi (370 852 eurot ehk 5,8 miljonit krooni) kõrval tundub Gemballa juba üsna odavana. Seda ületavad vaid kaks superautot. Mercedes SLR McLareni hinnasildil seisavad numbrid 435 000, mis kroonides väljendatult kirjutatakse 6 807 750.

Kalleimaks 2006. aastal Eestis registreeritud autoks võib seega kuulutada – aplaus, daamid ja härrad! – Porsche Carrera GT. 452 400 eurot ehk 7 080 060 krooni on võidu hind. Mis viib mõttele, et püüd miljonikroonise autoga eputada näeb ikka õige naeruväärne välja.
 
Esmaregistreeritud võimsate autode top-20
 
Koht Mark  Mudel Võimsus(kW ) Arv 
1
Mercedes-Benz
SLR McLaren
460 
2
Mercedes-Benz
S 65 AMG
450 
2
Porche Carrera GT 450 
4
Bentley Continental GT 412 
4
Bentley Continental Flying Spur 412 
6
Maybach 57 405 
7
Ferrari 612 397 
8
Porche Cayenne Turbo S 383 
9
Mercedes-Benz
SL 55 AMG 380 
9
Mercedes-Benz
S 600 380 
11
Mercedes-Benz
CLS 63 AMG 378 
12
Chevrolet
Corvette Coupe
377 
13
Mercedes-Benz
R 63 AMG 375 
13
Mercedes-Benz
ML 63 AMG 375 
15
BMW M6 373 
15 BMW M5 373 5& nbsp;
17
Lamborghini
140 Gallardo
368 
17 Mercedes-Benz
S 600 368 
17 Mercedes-Benz
SL 600 368 1
17 Mercedes-Benz
SL 55 AMG 368 
17 Mercedes-Benz
S 55 AMG 368 
17 Mercedes-Benz
G 55 AMG 368 

Sellest tabelist kooruvad juba välja ka mõningad tõsised eksoodid. Alustame kohe esimeselt realt – Mercedes SLR tundub olevat üks kahest Eestis registreeritud supersportautost. Teise samasse liiki kuuluva isendi, ­Porsche Carrera GT leiate tabeli kolmandast reast. Esimese Maybachi registreerimine pesi lõpuks ometi maha suure “häbipleki”, sest lätlastel-leedulastel leidub selliseid autosid nagu kirjusid koeri juba mitu aastat.

Vanematest autodest väärib kindlasti märkimist 1960. aasta Corvette, mis peaks samuti olema esimene omasugune Eestis. Ka Lotus Esprit pole meie maal just tavaline sõiduk, mullu aga võeti arvele üks selline, millel valmimisaastaks 1997. Veelgi rariteetsemaks margiks võib pidada Morganit, neid lisandus koguni kaks. Mõlemad mudel Plus 4, üks tuliuus, teine aga 30 aastat vana. Kolme uue Rolls-Royce’i seast uusim pärineb aastast 1968, vanim aga väljus tehasest juba 1934. aastal. Porsche on briti autotööstuse ikooni kõrval lausa igapäevasõiduk, mullu tuli neid juurde tervelt 73. Juba mainitud Carrera GT kõrval võib tähelepanuväärseimaks lugeda 1966. aasta mudelit 912. Põhimõtteliselt on tegu varajase 911ga, millel tavapärase kuuesilindrilise asemel seisab autopäras nelja silindriga jõuallikas.