Mul on oma elus tulnud kahetsusväärselt palju kokku puutuda nõukogude võimu ja propagandaga. Ma ei olnud komsomol, pioneer ega NLKP liige.

EPAs majandust õppides olin kursusel, kus poisid tulid esimese päeva õhtul sõjaväelaagrist ära. Läksime erialasele praktikale, et meile ei saaks teha etteheiteid õppetöölt puudumise pärast. Mulle kui ühele eestvedajale tehti väga omapärane noomitus – kuigi tegemist oli akadeemilise õppeasutusega, ikkagi põllumajandusakadeemiaga, avaldas rektoraat mulle valju noomituse seoses õppetöölt omavolilise lahkumisega. See oli noomitus selle eest, et üliõpilane siirdus õppetööle!

See oli esimene dokument minu kogus. Edasi hakkasingi nõukogude propaganda sümboolikat koguma. Väga selgel eesmärgil – et seda ei unustataks, et näidata selle totaalsust ja läbivust kogu ühiskonnas.

Selle sümboolika juurde kuulus viha.