(Foto: Rauno Volmar)

Enesehinnang sai võimsa tõuke, sest olin lõpuks ometi saanud enda käsutusse kõikvõimsa ja kõikilusa arvuti. Minust oli lõpuks ometi saanud tegija! Mmm, aiPääääd...

1. Mõnusalt kerge, mugav kaasas kanda.

2. Aku peab vastu nagu loom.

3. Ekraani klaviatuur sobib trükkimiseks imehästi.

Need on kolm peamist põhjust, miks meie nääklusteta afäär võinuks kesta surmani.

Ent nädala eest maandusin kiropraktiku juures, kus kulutasin 38 eurot oma kaela õigekspainutamise peale. Selle lisan nüüd toote maksumusele otsa, sest ebaloomulike ja kahjulike kehaasendite võtmine on tahvelarvuti kasutamisel hinna sees.

Mis veel kuulub iPadi põhivarustusse?

1. Ekraan, mis on samal ajal ka peegel. Eriti jõuliselt avaldus see lennukis, kus ma ei leidnudki asendit, mis elimineeriks filmi peal peegelduvad lambid ja minu isikliku laia näo. Näpujälgedest rääkimata – peegel ja näpujäljed käivad kokku nagu titepepu ja kaka.

2. (alguses ma mõtlesin, et see on nali) iPadi sisseehitatud meiliprogrammis ei saa kirjale faile lisada. Et nagu mis mõttes!? Selleks tuleb minna hoopis näiteks tekstitöötluse või foto programmi ja valida fail sealtkaudu. Milleks minna otse, kui saab ringiga!

3. Korraga saab lahti olla vaid üks aken. Näiteks kui tahad meilide vaatamise taustaks kuulata Youtube’ist muusikat, pole see lihtsalt võimalik. Väidetavalt saab masinat siiski kuidagi ära petta, aga see on tülikas. Tõsi, oma masinas olevat muusikakogu saab siiski taustal mängitada. Igatahes peavad multitaskingu-inimesed ümber õppima.

4. iPad ei toeta Flash-formaati ehk paljud leheküljed avanevad vigaselt ja/või poolikult. Kaasa arvatud töökeskkonnad, näiteks piletimüügisüsteemid jms.

5. USB auku pole ehk mälupulgaga võid lutsu visata. Mõistagi ei ühildu iPadiga ilma lisajublakata ka fotokaamerad jms.

6. Back to the USSR – üks pood, piiratud hulk tooteid, fikseeritud hinnad. See pole turumajandus, vaid orwellik kontrollitud süsteem, kus iga ost pannakse kokku ostja näo ja profiiliga. Apple’i poesüsteem on jälgimisühiskond oma kõige riivatumal ja stiilsemal kujul.

7. Kui teksti trükkimine on pigem mugav ja kiire, siis redigeerimine kohutavalt kohmakas ja aeganõudev, sest pole nooli, millega teksti peal liikuda jne. Seepärast ongi paljud iPadilt saadetud kirjad väikeste vigadega.

8. Võib-olla on asi käte, põlvede või süle suuruses... aga muul viisil kui laua taga pole iPadi kasutada mitte lihtsalt ebamugav (inimkeha pole kallerdis, et mis tahes vormi võtta) ja ebaesteetiline (lõualott tahab ninaotsast kaugemale tungida), vaid suisa ohtlik (paigalt nihkuvad kaelalülid).


Ent see kõik pole märkimisväärne probleem, kui sa

* oled laps või lapsemeelne, kes tahab iPadi iga päev natuke lihtsalt näppida,

* pead masinat kogu aeg kaasas kandma, et miskeid presentatsioone korraldada, märkmeid teha või oma kirjadele ja uudistele ööpäev läbi ligi saada

Muul juhul võiks igal juhul eelistada normaalset arvutit. Või terava mõistusega nutitelefoni, mille puhul on puudused vabandatavad – tegu on ju kõigest telefoniga.