MINU ESIMESED JA VIIMASED: Anu Välba
Minu esimesed
Esimesed
triibulised?
Aasta võis olla 1981. Ema oli Pärnust
leti alt saanud viis pudelit moodsat pihustatavat
päevitusõli. Mille mina kodus laudadele, kappidele, telekale,
plaadimängijale, vaipadele lasin. Kõik pudelid. Ma ei tea
siiamaani, miks ma seda tegin. Pealegi oli see üks raske ja
tüütu suhistamine.
Esimene murtud
süda?
Esimesi murtud südameid on mul olnud üsna
mitu mitmel rindel.
Esimene raamatusüda sai murtud õrnas
teismeeas teosega “Jane Eyre”.
Esimese poisisüdame
murdsin varases nooruses oma teadmata. Hiljem tuli see kogemata
välja.
Esimene filmisüda sai murtud, kui 12 aastat tagasi
vaatasin “Rocky Horror Picture Show’d”. Sealt peale meeldivad
mulle mehed mustades võrksukkades!
Ise jooksin esimese mõra
oma südamesse vastu ühte muusikut. Nüüd on mõra
õnnelikult armistumas. See viiski ununemas...
Esimene
lugu iPodis?
Esimene lugu oli The Doors’i “L.A
Woman”.
“L.A Woman” on nimilugu viimaselt plaadilt,
mille Jim Morrison koos selle bändiga tegi. Aasta oli 1971. Sellest
loost on pärit ka tema nime anagramm, mida ta lubas kasutada väga
erilisel puhul. Nimelt oli tal plaan oma surm lavastada ja tegelikult pikaks
ajaks Aafrikasse rändama minna ning kui ta kellegagi vanadest
sõpradest taas ühendust soovib, lubas Morrison saata kirja, kuhu on
alla kirjutatud – Mr Mojo Risin’. Pole teada, et keegi sellist
kirja iial saanud oleks.
Minu viimased
Viimane palgatõus?
Kolm aastat tagasi, kui
peatoimetaja Eero Spriit helistas ja küsis, ega mul pole midagi selle
vastu, kui mu palk kümne protsendi võrra tõuseb.
Ma ei olnud vastu.
Viimane pohmell?
Koosnes
Baileysest, rummist ja Cooleritest, väga palaval hommikul. Otsustasin
minna kinno jahedasse, aga see oli viga. Ka sööma minek polnud hea
mõte. Tuli uuesti otsast alustada.
Viimane SMS
telefonis?
“kui ma vaatan enda sisse näen,
et
põhja polegi
õõnes, tühi, vastu kajav
mitte
ilus, kolegi
raputad, siis ainult vaikus
kurvalt kõrva
kohiseb
ta vist tukub
mõtlen ise
miks ta muidu
nohiseb”