MINU ESIMESED JA VIIMASED: Henrik Roonemaa
Minu esimesed
Esimesed
triibulised?
Need olid väga valusate
tagajärgedega. Rakveres koduukse ees, kui ma olin umbes kümnene.
Üks suur must koer hüppas mulle küünte ja hammastega
näkku kinni ning mina pidin seetõttu taluma veel tükk aega
marutaudisüste, mida tol ajal tehti... kõhtu. Muidu olin ma vist
enam-vähem hea laps.
Esimene murtud süda?
Viimane rumal test internetis ütles, et minusse armuvad
kaheksa naist kümnest. Nii et neid on ikka olnud.
Facebookis hääletasid sõbrad, et ma olen “most likely to
get out of trouble smiling”.
Esimene lugu
iPod’is?
iPodi mul ei ole, aga aegajalt reisidele
vean mulle testimiseks antud MP3-mängijaid kaasa küll. Viimasel ajal
on seal muusika asemel hoopis teleseriaalid, millega on mõnus lennukis
aega surnuks lüüa. “The Migthy Boosh” näiteks on
selline, mille tõttu võisin ma viimasel lennul mõnele
kaaskodanikule oma itsitamisega päris tüütu olla.
Igapäevases muusikavalikus on aga nii palju lugusid, et üht
välja tuues teen teistele liiga. Hiljuti jäi näppu The Rolling
Stones’i kokku pandud kõigi aegade kõige paremate
lugude Top 500 ja see on olnud väga hariv kuulamine. Eile troonisid aga
päeva edetabelis vaheldumisi uus Underworldi album ja Arvo Pärdi
“Tabula rasa”.
Minu viimased
Viimane palgatõus?
Viimane ei olnudki väga
ammu, aga kõige lahedam palgatõus oli hoopis see, kui ühel
ilusal päikselisel päeval kohvikus istudes ja siidrit juues
organiseerisime ühele mu ülemusele väikese vandenõu. Osav
sõber lasi liikvele kuulujutu, et mulle on tehtud superhea pakkumine
konkurendi poolt ja asi läkski läbi: ma sain palka juurde!
Viimane pohmell?
Käisin Von Krahli
teatris “Kajakat” vaatamas ja kohtasin oma sõpra Johni, kes
otsustas, et ta tegelikult ei pea ikka viimase trolli peale minema. Siis viis
üks veinipudel teiseni ja nagu alati, peitus pohmell just viimases
pudelis. 25. novembril käisin teatris ja 26. novembril saabus pohmell.
Viimane SMS telefonis?
“Hullumaja,
nüüd kutsuti baari. A põgenesin ja üks tegelane oli
kahtlaselt ühe ekspoliitiku häälega.” Sõbralt
pärast Eesti saatkonna avamist virtuaalses suhtluskeskkonnas Second
Life.