04.01.2008, 00:00
MINU ESIMESED JA VIIMASED: Reet Roos
endine riigikogulane, ettevõtja, 34
Minu esimesed
Esimesed triibulised?
Vanaemaga oli kokkulepe, et kui tänavalaternad põlema lähevad, siis pean tulema kelgumäelt tuppa. Aga pimedaks läheb detsembris ju juba nelja paiku! Pimedus saabus niisiis minu jaoks enneaegselt ja ma pikendasin oma kelgutamist tunni võrra ilma luba küsimata. Koju jõudes olid vits ja pahandus majas.
Eriti on see meelde jäänud sellepärast, et asusin läbirääkimistele vanaemaga, mille tulemusena sain viieselt oma esimese käekella ja õueloa kuni seitsmeni õhtul! Ja kokkuvõtteks selgeks kellatundmise.
Esimene murtud süda?
Minu murtud süda asub Hiiumaal Isabella küla kivivares. Iga kord, kui sellest möödun, tuleb meelde mu esimene armastus ja see, et me istusime seal ja rääkisime tähtsatest asjadest. Palju asju jäi rääkimata ja kahjuks pole võimalik seda enam muuta, sest teda pole enam.
Esimene lugu iPodis?
Praegune lemmik on Olav Ehala kogumik. Siiani pidin Ehala laule endale siit-sealt kokku otsima ja plaatideks kirjutama, kuna plaadid müüdi liiga kiiresti läbi ja mina pole nii sageli poes käija, et hetke tabada. Aga süda kripeldas, kuna Eesti muusikat pole kena kopeerida isegi mitte enda tarbeks. Eesti headel muusikutel on niigi raskem kui suurte turgudega rikastes riikides. Olav Ehala on pärit lapsepõlve filmidest ja tema laulud on südamlikud. Talle pole konkurenti ja tore ongi.
Minu viimased
Viimane palgatõus?
Ma annan endale ise tööd ja vastavalt sellele ka palka. Viimane “preemia” on aastalõpureis Mehhikosse ja kurja ülemusena käsin arvutil käekotti mahtuda, et töö tehtud saaks.
Viimane pohmell?
Mul pole pohmelle, sest raudne tervis peab reedest punast veini asjakohaseks. PS Kas külmetus kvalifitseeruks? Ma külmetasin Aafrikas sügisel nii, et hääl kadus kaheks päevaks täiesti ära. Aga hea vaikne oli!
Viimane SMS telefonis?
See on minu kõige noorema tuttava Roberta pilt. Saadetud telefonitsi ja tehtud sünnitusmajas. Ülejäänud SMSid kustutan regulaarselt pärast seda, kui eelmine mobiil ära varastati.
Esimesed triibulised?
Vanaemaga oli kokkulepe, et kui tänavalaternad põlema lähevad, siis pean tulema kelgumäelt tuppa. Aga pimedaks läheb detsembris ju juba nelja paiku! Pimedus saabus niisiis minu jaoks enneaegselt ja ma pikendasin oma kelgutamist tunni võrra ilma luba küsimata. Koju jõudes olid vits ja pahandus majas.
Eriti on see meelde jäänud sellepärast, et asusin läbirääkimistele vanaemaga, mille tulemusena sain viieselt oma esimese käekella ja õueloa kuni seitsmeni õhtul! Ja kokkuvõtteks selgeks kellatundmise.
Esimene murtud süda?
Minu murtud süda asub Hiiumaal Isabella küla kivivares. Iga kord, kui sellest möödun, tuleb meelde mu esimene armastus ja see, et me istusime seal ja rääkisime tähtsatest asjadest. Palju asju jäi rääkimata ja kahjuks pole võimalik seda enam muuta, sest teda pole enam.
Esimene lugu iPodis?
Praegune lemmik on Olav Ehala kogumik. Siiani pidin Ehala laule endale siit-sealt kokku otsima ja plaatideks kirjutama, kuna plaadid müüdi liiga kiiresti läbi ja mina pole nii sageli poes käija, et hetke tabada. Aga süda kripeldas, kuna Eesti muusikat pole kena kopeerida isegi mitte enda tarbeks. Eesti headel muusikutel on niigi raskem kui suurte turgudega rikastes riikides. Olav Ehala on pärit lapsepõlve filmidest ja tema laulud on südamlikud. Talle pole konkurenti ja tore ongi.
Minu viimased
Viimane palgatõus?
Ma annan endale ise tööd ja vastavalt sellele ka palka. Viimane “preemia” on aastalõpureis Mehhikosse ja kurja ülemusena käsin arvutil käekotti mahtuda, et töö tehtud saaks.
Viimane pohmell?
Mul pole pohmelle, sest raudne tervis peab reedest punast veini asjakohaseks. PS Kas külmetus kvalifitseeruks? Ma külmetasin Aafrikas sügisel nii, et hääl kadus kaheks päevaks täiesti ära. Aga hea vaikne oli!
Viimane SMS telefonis?
See on minu kõige noorema tuttava Roberta pilt. Saadetud telefonitsi ja tehtud sünnitusmajas. Ülejäänud SMSid kustutan regulaarselt pärast seda, kui eelmine mobiil ära varastati.