"'Minu laps ei saa kooli minna, sest teda ei ole olemas"'

Möödunud aastal pöördus Inimõiguste Teabekeskusse ligi 50 “surnud hinge” ehk inimest, keda dokumentide järgi ei eksisteeri.

Valeria Bulavina sündis 1999. aastal. Venemaa kodanikust isa kadus õige varsti tütre elust. Praeguseks on ta loobunud ka oma vanemlikest õigustest. Valeria ema Kalina Tsvelenjeva omab küll Eestis elamisluba, kuid ta on kodakondsuseta isik, s.t halli passi omanik. Valeria emale on tütre kodakondsuse küsimus muutunud tõeliseks painajaks – juba kaks aastat käib ta Vene Föderatsiooni saatkonna ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vahet sooviga saada oma tütrele pass. Punast (Vene) passi ta ei taha, sest Venemaaga puuduvad mis tahes sidemed, halli (kodakondsuseta isiku) passi aga ei anta.

“Mulle tundub, nagu üritataks meile survet avaldada, et me võtaksime Venemaa kodakondsuse. Kuid miks peaks minu tütrest saama Vene kodanik? Ta on ju siin sündinud ja Venemaal ei ole tal ühtki sugulast,” räägib Kalina. “Ja nüüdseks on kodakondsuse vormistamisega juba kiire. Tütar läheb tuleval aastal kooli ja kardan, et mul tekivad tema koolipanekuga probleemid. Tal ei ole peale sünnitunnistuse üldse mingeid dokumente.”

Tüdrukul puudub alus saada Eesti Vabariigi kodanikuks. Küsimus on, kas punane või hall pass. Kalina sõnul ei ole KMA põhimõtteliselt selle vastu, et anda tütrele hall pass, kuid selleks on vaja tuua Venemaa saatkonnast tõend, et tüdruk ei ole Venemaa kodanik. Vene saatkond aga keeldub sellist tõendit andmast.

“Mis tõend? Meie selliseid tõendeid ei väljasta!” – “Aga mind saadeti teie juurde...” – “Meie võime teid ka saata...” kirjeldab Kalina Tsvelenjeva saatkonna esindajatega peetud dialoogi. “Vene Föderatsiooni saatkonnas soovitati mul üldse tungivalt võtta Venemaa kodakondsus. Võimalik, et neil on seda vaja venekeelse elanikkonna arvu suurendamise pärast.”

“Asi on selles, et Eestis antakse kodakondsus veresuguluse alusel. Valeria jääb isegi ilma dokumentideta ikkagi Venemaa kodanikuks,” räägib Inimõiguste Teabekeskuse jurist Andrei Arjupin, kes tegeleb migrantide ja mittekodanike juriidilise nõustamisega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi pressi­esindaja Tatjana Doroško kinnitab, et Valeria Bulavina saab tuleval aastal minna kooli sünnitunnistuse alusel, sest Eestis on põhiharidus kõikidele kohustuslik. Kuid dokumentide puudumine tekitab tüdrukule kindlasti mitmeid muid probleeme.

Jurist Arjupini sõnul pöördus mullu Eesti ainsa mittekodanike õigustega tegeleva institutsiooni, Inimõiguste Teabekeskuse poole ligi 50 inimest, kellel puudusid nii kodakondsus kui ka elamisluba. Eestis elavate dokumentideta “surnud hingede” tegelikku arvu ei tea keegi.